Sellega on nii ja naa. Põhimõtteliselt ei peaks täna keegi rahapuuduse tõttu advokaadist ilma jääma.

Teine küsimus on kvaliteet. Advokaate on tuhatkond ja riigi õigus­abiga tegeleb samuti arvestatav hulk. Eks kvaliteet kõigub. Ma ei tahaks aga nõustuda ka sellega, et riigi õigusabist üldse mingit kasu pole.

Kindlasti on igal alal omad tipud. Need kõige-kõige, kes töötavad 250eurose tunnitasuga, riigi õigus­abi ei tee. Aga et selle pärast kellegi õigused rikutud saavad, sellega ma ka nõus ei tahaks olla. Meil on riigi õigusabi korras mitmeid asju riigikohtusse jõudnud.

Ilmselt on erandeid. Kui mina käin esimeses astmes kriminaalasju kuulamas, siis osa kaitsjaid jätab masendava mulje.

Mitu kohtunikku on öelnud, et meil on lihtsalt kriminaalõigusele spetsialiseerunud advokaate vähe. Neid lihtsalt ei jätku.

Üks teema, mille olen oma südameasjaks võtnud – kriminaalmenetlused on seaduse põhjal hästi aega- ja rahasöövalt kujundatud. Eriti üldmenetlused. See on minu arvates probleem. Sellisel juhul ei saagi advokaate jätkuda.

Mida te probleemide all mõtlete?

Menetlus on ressursimahukas. Tundub arusaamatu, et 5–6 inimese süüdimõistmiseks tuleb üle kuulata 500 tunnistajat. Või kulutada kolm aastat ja 200 istungipäeva. Olen tsiviilkohtus harjunud, et sellised asjad tehakse paari-kolme päevaga selgeks.