Foto: Argo Ingver

Robootika on ammu ülikoolide ja tehnoloogiafirmade haardest igapäeva ellu valgunud. Nii nagu majapidamistes ei ole veel tavaliste triikraudade ja pesumasinate kõrval võõrad robottolmuimejad ja muud nutikad koduvidinad, ei võõrasta lapsi koolis matemaatika ja eesti keele ainetundide kõrval robootika.

Tõsi, tehisintellektiga elamise või selle ehitamise asemel õpitakse peamiselt loogikat arendavaid ülesandeid. Alates sellest, et õpilased teevad väikestele ratastega lepatriinudele selgeks, kuhu liikuda kuni keerulisemate võistlusteni välja. Viimastes tuleb juba ühendada ka juhtmeid ja andureid.

Robootika huviga tegeleb ka Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Liis Rossner, kelle hobi on see olnud neli aastat.

„Ma arvan, et tulevikus hakkavad robotid meid üha enam töödes ja tegemistes abistama,“ usub Liis. Ühiskonnas, kus robotid meie eludega veel enamgi põimuvad, peaks inimesed Liisi arvates teadlikult robotitesse austusega suhtuma. Siis masin töötab ja juhul, kui tõepoolest peaks kord olema võimalik arendada oma tunnete ja mõtetega android-robot, oleme astunud suure sammu sõbraliku kooseksisteerimise poole.

Eelmisel aastal, 9. klassi õpilasena osales Liis First Lego League võistlusel ning pälvis Lõuna-Eesti meistri tiitli.

First Lego League on 9-16aastastele õpilastele mõeldud teaduse ja tehnoloogia populariseerimise programm. Igal aastal korraldatakse konkurss, kus tuleb ehitada ja programmeerida autonoomne LEGO robot, millega 2,5 minuti jooksul ülesandeid lahendada ja punkte koguda. Konkursi teises osas uuritakse mõnd probleemi, millega teadlasedki iga päev tegelevad. Näiteks sel hooajal tuleb uurida vett: kuidas seda koguda, transportida, kasutada jne.

First Lego League on ülemaailmne ning selles osaleb igal aastal üle 30 000 meeskonna.

LOE KA: Mida president Kaljulaid tegelikult robotite kohta küsis? Vastavad eksperdid