Koroonakriis muutis elu päris põrguks nende jaoks, kes majast nelja seina vahelt välja ei pääsenud. Vedas neil, kelle eluasemel on olemas ka rõdu, sai veidikegi värsket õhku hingata (rõdudel toimuvatest ühistest, distantsilt peetavatest pidudest-kontsertidest kasvas välja omaette kultuuriharu). Õnnega koos olid needki, kellel oli kodu lähedal park, kuhu end sirutama minna. Aga meile oli see tiheda asustusega miljonilinnade probleem, nagu öeldakse, võõras mure. Suurem osa Eesti inimesi leidis kergesti võimaluse õues käia (enamgi veel: meie kuulsamad loodusrajad olid matkajaid paksult täis).