Viljar Särekanno

9. augusti õhtu. Kell võis olla pool üheksa õhtul.

Kaagjärvel, Valga maantee ääres kaarutas üks traktor (ilus sinine) heina.

Koukisime oma paunadest kaamerad ja mikrofonid, lasksime drooni taeva alla sumisema ja ratsutasime lähemale, et uurida, kuidas heinaga tänavu lood on.

Traktorist astus välja 14-aastane Karl-Markus Markvart ja ütles pressile paar tagasihoidlikku sõna.

Et heinasaagil pole viga.

Et jätkub endale ja saab teistelegi müüa.

Tee ääres seisab väike mikrobuss – Karl-Markuse ema Anne ja isa Aare (päevitunud, nagu olid tulnud poisile põllu äärde süüa tooma).

Selgub, et kaarutamistööl on Markuse jaoks tähtis eesmärk – ta tahab teenida raha uue ja ägedama arvuti jaoks. Tööandja on isa. Ja taks on selline, et hektarise heinamaa kaarutamine maksab kolm eurot, tunniga teenib Karl-Markus üheksa eurot, kui on hea põld.

Anne toob esile Eesti põllumajanduse põhilised kitsaskohad.

Esimene viga tehti üheksakümnendate alguses ja seda enam ei paranda.

Eesti riik oleks tema arvates pidanud säilitama väiketalud. Et inimesed suudaksid endale ise elatist teenida. Nüüd näeb Eesti põllumajandus välja nii, et suurpõllumehe valdus on suurem kui endine kolhoos. Ja suur hulk maainimesi on tööta ja saab vallalt toimetulekuraha.

Elementaarne tööharjumus on mingite tobedate reegliteta ära kaotatud. Lastel, kes peavad harjuma tööd tegema maast-madalast, on töötegemine ära keelatud.

Teine asi: elementaarne tööharjumus on mingite tobedate reeglitega ära kaotatud. Lastel, kes peavad harjuma tööd tegema maast-madalast, on töötegemine ära keelatud. Meie ajal oli koolis aed, kevadel panid midagi maha, sügisel võtsid üles. Tänapäeval ei tohi midagi teha. See on väga vale.

Kolmandaks: Kellele sellest tasuta bussisõidust kasu on! Kui müüja tuleb õhtul hilja töölt, kui bussiajad ei sobi. Mingit bussi pole enam kuskilt tulemas! Aga joodikutel on mõnus tasuta Lätti viina järele sõita.

Markvartid peavad oma ettevõttes lihaveiseid. Aga neil on ka 14 eesti raskeveohobust, kasvatavad maasikaid. Neil on ka pood, mis on nädalas lahti neljal päeval, kahel päeval enne lõunat, kahel päeval õhtu poole.

Mis Karl-Markusest saab. Kas tema jääb maale või läheb linna, kui suureks saab?

Aare: Talle meeldivad arvutid...

Anne: Vaata, eks neid arvutikasutajaid on kahesuguseid. Ühed on sellised, kes mõtlevad arvutiprogramme välja, teised on sellised, kes ei tea arvutist midagi, mängivad ainult mänge.
Ehk kuulub Markus rohkem sinna esimesse kategooriasse.

Kokkuvõttes: Kas Eestis tasub olla põllumees?

Aare: Ah, mis seal ikka, see on elustiil.

Lõunamaale puhkusele ka on vahel aega sõita või suusamägedele?

Aare: Ah, vahel kiiresti käime ära kah!

Nii et lihaveised ei saa arugi.

Aare: Just. Nad ei saa arugi. Nende jaoks oleks oluline, et vesi oleks olemas ja ninaesine.