Näkiallika Tööriistamuuseumi omanik Peeter Kivimäe (64) ei viska kunagi midagi ära. Korjab aina juurde.

Rasvatihane laulab. Pets räägib. Kõnnib oma vanavara vahel, seletab ja näitab ja vahepeal laulab ja vahepeal naerab. Ja vahepeal taob sepikojas valmis ühe naela. Ja kui külm tuul poeb jope vahele, kutsub tuppa kohvi jooma. Ja räägib. Rasvatihane ikka laulab.

„See on kohutav, mida meil ära visatakse. Mina midagi ära ei viska, mina toon ainult juurde.

Näe! Lehtreid on mul 150–200, käsisaage on varsti 1000, kirveid 2000, vasaraid 2000. Sepapihte on mul üle 400.

(Sepapihid on tangid, millega sepp tulist rauda kinni hoiab.)

Mu sepapihtide kogu on Euroopa suurim. Kui laadale lähen, on sepapihid esimesed asjad, mis ma ära ostan. Ja kui rahakott lubab, ostan võib-olla midagi veel.

Näe! Leeklampe on mul üle 300! Oled sa leeklambiga tööd teinud? Ta raibe enamasti nöögib. Ta nöögib nii, et ma kutsun seda leeklambiriiulit tuhande p**i riiuliks – nii hirmsasti on vannutud nende leeklampide juures. Aga ma olen nad tööle saanud! Sa võtad ta korralikult lahti, pesed ta läbi, valad bensiini sisse läbi sõela. Ja ta töötab sul nagu miška!

Avalehele
2 Kommentaari
Loe veel: