Ida-Virumaa soodne majandusgeograafiline asukoht Loode-Venemaa ja Euroopa Liidu vahel ning Läänemere ääres on tinginud heal tasemel tänapäevaste transpordiühenduste väljaarendamise kaubavahetuse ja logistika korraldamiseks Ida ja Lääne vahel.

Ida-Virumaa elanike arv on 144 000, mis on sama palju kui Tartu maakonnas. Viimase viie aasta jooksul on Ida-Virumaal ettevõtted teinud põhivara investeeringuid üle 2,3 miljardi euro, seda on neli korda rohkem kui Tartumaal – tööstus areneb väga kiires tempos, mistõttu kasvab vajadus äriteenuste järele.

Mainitule lisaks toob Teet Kuusmik välja veel rea põhjuseid, miks Eesti ettevõtjal võiks olla kasulik tegutseda Ida-Virumaal.

„Tööjõu kättesaadavus on hea, kvalifikatsioon kõrge, on palju tööstuses töötamise kogemusega inimesi ja palgatase on konkurentsivõimeline. Ida-Virumaale koondub rahvusvaheline tootmine ja logistika. Tööstusparkide arendusprojektid on ette valmistatud, seega projektide käivitamine väga kiire. Eesoleval sügisel käivitub Ida-Virumaa arenguprogramm, mis võimaldab praeguse info järgi finantseerida 10% investeeringutest (tootmisettevõtted) toetusrahadega,“ märgib Kuusmik ning lisab, et seetõttu on just praegu projektide ettevalmistamiseks õige aeg.

Sobivate tingimuste loomine

IVIA korraldab nelja Ida-Virumaal asuva tugeva tööstuspargi rajamist ja majandamist. Ajalooliseltki on Ida-Virumaa olnud suurte tööstusettevõtete piirkond.

„Muutused hakkasid toimuma Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal, kui plaanimajandus pöördus turumajandusele ja algas erastamisprotsess,“ selgitab Teet Kuusmik. „Paljud ettevõtted ei suutnud muutustega kaasa minna. Need, kes suutsid ellu jääda, pidid konkurentsis püsimiseks alustama tehnoloogiasse investeerimist. Sellega vähenes ka tööjõuvajadus,“ lisas ta. Kui 90ndate alguses oli Ida-Virumaal 120 000 hõivatut, siis praeguseks on see langenud 60 000-le. „Kui kaovad töökohad, kaovad ka inimesed,“ tõdeb ta ning lisab, et IVIA eesmärk ongi olla maakondlik organisatsioon, mis tegeleb nii arendusprojektide elluviimise kui ka promotsiooniga.

„IVIA täpsem eesmärk on meelitada tööstusparkide loomise ja kohaturunduse kaudu piirkonda uusi välis- ja kohalikke investeeringuid. Nendega kaasnevad ka uued töökohad. Kuid selleks, et välisettevõtted oleksid üldse siia tulemisest huvitatud, on vaja luua neile sobivad tingimused,“ selgitab Teet Kuusmik.

Neli tugevat tööstusparki

IVIA üks suuri saavutusi ongi olnud sobiva infrastruktuuriga maade ettevalmistamine. Praeguseks on detailplaneeringutega kaetud kokku 250 hektarit maad Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. „See pindala on jaotatud 134 krundiks. Muu hulgas oleme projekteerinud ja välja ehitanud taristud,“ ütleb Teet Kuusmik. Sihtasutus on Ida-Virumaa piirkonna arendamiseks teinud investeeringud üle kaheksa miljoni euro, mida on osaliselt finantseeritud EAS-i meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“. Erasektor on arendusse investeerinud lisaks üle 60 miljoni euro. „See näitab, et Ida-Virumaasse usutakse ja meid usaldatakse,“ tõdeb ta.

Suurim tööstuspark (130 ha) asub Narvas – Eesti suuruselt kolmandas linnas. Selle peamine sihtgrupp on tootmis- ja logistikaettevõtted, kelle ärimudel on seotud tegevusega nii EL-i kui ka Venemaa pool (müük, tootearendus, komponendid jne). Plusspunkte lisavad piiri lähedus, mitmekesine keele- ja kultuurikeskkond ning tööjõu kättesaadavus.

Jõhvi Äripark (40 ha) näeb oma peamise sihtgrupina lokaalse logistika ettevõtteid, äriteenindust (näiteks eritehnika müüki või remonti suurtele tööstusettevõtetele), hulgimüüki ning väiksemat ja keskmist tootmist. Lepingud on praeguseks sõlmitud või sõlmimisel mitme toiduainetööstuse ettevõttega.

Kohtla-Järve tööstuspark (80 ha) on võtnud välisturunduseks eraldi kaubamärgi Baltic Chemical Park ning ootab peamiselt energiamahukaid ja keemiasektori ettevõtteid.

Kiviõli äripark (25 ha) koondab eelkõige väikeettevõtteid ning äriteeninduse pakkujaid.

Pehme maandumine Ida-Virumaal

Ida-Virumaa tööstusparkides on taristuga maade hind 10–15 eurot ruutmeetri kohta. Hinnas sisaldub liitumine kõikide kommunikatsioonidega, v.a elektriliitumine. Infrastruktuur on krundi piirideni välja ehitatud.

IVIA üheks suureks tugevuseks on soft-landing-programm uutele tulijatele. „IVIA pakub oma klientidele nende investeerimisprojektide realiseerumiseks vajaminevaid saatvaid teenuseid ning toetab sisenemisel kohalikku äri- ja elukeskkonda,“ selgitab Teet Kuusmik. Vastavalt vajadusele võib abi saada nii kohaliku omavalitsuse esindajatega kohumise korraldamisel, ärimudeli ja sektori analüüsil või mistahes muul tööstuspargis ettevõtte rajamisega seotud teemal, sh projekteerijate, ehitajate, finantseerijate ja töötajate leidmisel.

Teet Kuusmik toob välja mitu põhjust, miks on hea rajada oma ettevõte juba toimivasse tööstusparki. „Kõigepealt kiirus – ettevalmistused on tehtud, detailplaneering kehtestatud (tavapärane ajakulu üks-kaks aastat), taristu on välja ehitatud (tavapärane ajakulu koos projekteerimisega üks aasta). Samuti taristu varustuskindlus: kuna taristu on ehitatud värskelt, on varustuskindlus väga hea. Uutel trassidel ei ole katkestused tõenäolised. Oluline on ka koostöö teiste tööstuspargi ettevõtetega. Kuna ühes piirkonnas tegutseb palju ettevõtteid ja suhtlus on tihe, tekivad koostöös väärtusahelad ja ühistarnete võimalused (parem hind tänu mastaabiefektile). Ühtlasi on võimalik vahetada infot teenuseosutajate kohta. Suurema hulga inimeste kontsentreerumine tööajal ühte piirkonda võimaldab lahendada palju vajalikke teemasid, näiteks ühistransport ja toitlustamine,“ kirjeldab Kuusmik ning soovitab teemast huvitatud ettevõtetel kindlasti külastada nii IVIA kodulehekülge (www.ivia.ee) kui ka Ida-Virumaad.