Kui laps hakkab ühel hetkel tervisehädade üle kurtma, kuid arst need välistab, võib see stressile viidata. Sellisel juhul oleks mõistlik lasta lapsel rohkem puhata ning teatud perioodil ühel päeval nädalas koju kosumagi jääda, et pinge ja stress üle pea ei kasvaks.

Laps peab tundma,
et ta ei ole oma murega üksi

Võta aega lapse kuulamiseks, mitte ära tegele samal ajal televiisori vaatamise, söögi vaaritamise või koristamisega — laps vajab sel hetkel vanema pühendunud tähelepanu.

Arutlege ühiselt, millised on lapse huvid ja tulevikusoovid, mida teevad tema sõbrad ning kuidas saad sina olla toeks. Sageli kipuvad vanemad oma soove ja tahtmisi lapsele peale suruma või ei kiida heaks lapse valikuid ega mõtteid — see aga tõmbab lähedusele kriipsu peale.

Aktsepteeri seda, kui laps ei soovi sinuga oma mõtteid jagada. Enamasti on lapsel mõni lähedane sõber, kellega on tal hea ja usalduslik kontakt, ja nii võidki julgustada last oma muresid just temaga jagama. Pea meeles, et sina ei saagi iga kord lapse probleeme lahendada, küll aga on oluline tagada, et laps ei tunneks ennast oma muredega üksi.

Laastavalt kõrged ootused

Noortega töötavad spetsialistid kogevad oma töös sageli, et vanemad seavad oma lastele tihti liialt kõrged ootused. Loomulikult soovib iga vanem oma lapsele parimat, kuid enamasti peituvad liiga kõrgete ootuste taga enda kunagised unistused ning kogemused.

Laps ei pruugi tajuda talle seatud ootustes vanema hoolt ja armastust, vaid pigem suurt pinget ning hirmu ebaõnnestumise ees, mis võib omakorda viia protestini ja loobumise märgiks sootuks käegalöömiseni. Sageli kaotab lapsevanem just sellisel hetkel kontakti oma lapsega, mis võib omakorda viia koolist põhjuseta puudumise, kahtlase sõpruskonna tekkimise ning teiste probleemideni.

Neutraalne silmapaar

Lapsevanemana ei tohiks me kunagi oma lapsi süüdistada, halvustada ega ähvardustega n-ö õigele teele suunata. "Kui sa veel koolist põhjuseta puudud, siis jääd karistuseks koduaresti" ei toimi kohe kindlasti. Lapsele tuleb pakkuda tuge ja teadmist, et oled alati olemas, sõltumata olukorrast.

Tihti juhtub, et lapsevanema enda mõtetest ja kogemusest jääb väheks ning vaja läheb neutraalset silmapaari, kes oskab olukorda teisest vaatenurgast hinnata. Sellisel juhul tasub julgelt kooli tugispetsialisti, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või psühholoogi poole pöörduda. Suunanäitajateks võivad olla ka nõustamisasutused, näiteks Rajaleidja keskused, kus karjäärinõustajad tutvustavad noorele elus edasiliikumise võimalusi, puudutagu see kooli või tööd nii Eestis kui ka mujal.

Allikas: perejakodu.ee

Jaga
Kommentaarid