Jaanihanso teeb päris siidrit
Me teeme Eesti siidrit ja kõik märgid näitavad, et see on tegemist väärt – just nii, nagu seda meie õuntest ja meie tingimustes teha saab.
Pea iga maja juurde Eestis kuulub õunapuu, vanaema-vanaisa maja juurde kümneid. Igal teisel aastal vaevleb pool maad õunauputuse käes, vahepealsel aastal teine pool. Isekonstrueeritud mahlapressid käivad sügiseti käest kätte ja pärandatakse isalt pojale. Meil nii tavaline kiviklibune ja paepealne pinnas sarnaneb maailma parimate siidripiirkondade terroir’iga Edela-Inglismaal ja Normandias. Eesti jahe lühike suvi koos pika sügisega on ideaalne maitserikaste õunte küpsemiseks, millel on raske võistelda lõunapoolt toodud iluõuntega, aga mis sobivad suurepäraselt siirupise mahla ja kuldse siidri valmistamiseks.
Nii lihtsalt juhtus, et ajapikku kujunes meie kodustest õunaveini-katsetustest välja jook, mis pärast aastajagu pudelis küpsemist suvisel lõunalaual ja sõpradega koosviibimistel Jaanihansol teisi jooke enda varju jätma hakkas. Kuni siis mõned inimesed arvasid, et seda peaks me teistele müümiseks ka valmistama. Selle peale sai Inglsimaal siidrivalmistamise kursus läbi tehtud ja kuulsas Burrow Hilli siidrifarmis Somersetis praktiseerimas käidud.
Jaanihanso on ajaloolise talukoha ülesehitamisel loodud siidrimaja, eeskujuks ongi Somerseti siidrifarmide vaimus tootmine, kus omavahel põimuvad kohalikku keskkonda väärtustav looduslähedus, kõrge kvaliteet ja traditsioonid. Kõike seda hoiab koos meie vaimustus heast siidrist.
Kunagi suvilaks ostetud Jaanihanso talu lõunapoolset vaadet riivanud vana kolhoositöökoda osutus ideaalseks asupaigaks Siidrivabriku tegemiseks. Kombainide ja traktorite varjualune kohendati 2015. aasta kevadeks soojaks ja ilusaks ning sisse kolisid kääritusvaadid ja õunapress. Ja ajapikku lisandus muu vajalik.
Talu ja siidrivabriku vahel on õunaistanduse jaoks ideaalne põllumaa, parasjagu veidi kaldu ning paeklibune. Alustasime õunaaia rajamisega 2015. aastal, istutades 3800 puud neljast eri sordist. Meie süda kuulub Eesti õunale, seetõttu püüame koos siinsete parimate õunakasvatajate ja Maaülikooli teaduritega leida just need sordid, millest saab parimat Eesti siidrit. 2017. aasta lõpuks saab kuuel hektari kasvama üle 5500 puu. Peamised õunasordid, millest valmistame siidrit, on Talvenauding, Antoonovka, Dolgo, Karksi Renett, Liivi Kuldrenett ja Tartu Roos. Alates 2016. aasta sügisest oleme sertifitseeritud mahetootjad.
Jaanihanso “siidri-filosoofia” nurgakivi on veendumus, et siider on ennekõike looduslik asi. Mida enam sellest ehedast loodusest valmis pudelisse jõuab, seda huvitavam ja maitsvam on tulemus. Jaanihanso on üks väheseid siidritegijaid ka väiketootjate hulgas, kes kasutab esmasel käärimisel ainult metsikut pärmi, ehk puhtatõulised kodumaised pärmiseened õuna seest ja Kaelase küla õhust kääritavad meie siidri. Mitte pakist tulnud laborikulturistid.
Jaanihanso teeb peamiselt šampanjameetodil siidrit, mis lihtsalt ära seletades tähendab kahte kääritust: ühte vaadis, kui mull õhuluku kaudu mulisedes välja jookseb ja teist pudelis, kuhu mull vangi jääb ja suure rõhu käes kuude ja aastatega siidrisse nii sisse imbub, et ilusas pokaalis alt üles jooksmist ei lõpetagi. Jaanihansol ei ole ühtegi filtermasinat, ühtegi karboniseerimismasinat, ühtegi pastöriseerimismasinat.
