Käsitöösiider ja siider on kaks eri asja
Käsitöösiidrit on maailmas valmistatud juba üle 1000 aasta. Kommertssiidri vajadus tekkis tootmismahtude kasvades koos vajadusega varustada poekette aasta läbi. Seetõttu on siider enamasti magus, karboniseeritud ning säilib kaua. Käsitöösiider aga on eelistatult kääritatud ilma lisasuhkruta õunas endas leiduva suhkru baasil ja Prantsusmaal valdavalt ka ilma kultuurpärmita, metsiku pärmi baasil, mida leidub igal pool.
Erinevad käsitöösiidrid
Sõna “siider” kasutatakse ainult õunamahlast kääritatud joogi puhul. Ameerikas on “cider” õunamahl ning “hard cider” kääritatud õunamahl, kuid tooraine on ikka õun. Veel on olemas eraldi termin pirnisiidri jaoks, mida inglise keeles nimetatakse “perry”.
Kõik muud joogid, millede baas on kääritatud õunamahl ning milledele on lisatud teisi mahlu (kirsi-, musta sõstra, vaarika-, maasikamahl) ei lähe päris puhta siidri kategooria alla, need on pigem maitsesiidrid, kuigi on samas ikka käsitöösiidrid. Samuti on maitsesiidrid humala või muude lisanditega käsitöösiidrid. Nii et klassikaline siider on 100% õunast ehk õunamahlast kääritatud kuni 8,5% alkohoolne jook. Ametlik regulatsioon siidri jaoks võib riikide kaupa erineda.
Käsitöösiidri maitse sõltub kõige rohkem õunast ja valmistamismeetodist. Baltikumis valmistatakse käsitöösiidrit valdavalt söögiõunast; Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias aga spetsiaalsest siidriõunast, mis on söögiks kõlbmatu. Meie kliimas kasvanud õunad on väga happelised ning õunakoor üsna õhuke, seetõttu on Baltikumi käsitöösiider helekollane värvilt ning kerge ja värske maitselt. Näiteks Siidrimajas müüdav Leedu käsitöösiider Obela Yellow Label.
Elav siider
Üldse kokku on Siidrimaja valikus umbes 100 käsitöösiidrit erinevatest riikidest: Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Soome, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa. Siidrimaja on kõikide nende käsitöösiidrite maaletooja, mida samanimelises ülipõnevas poes osta saab. Enne ostmist on võimalik enamikku siidritest ka proovida, sest Eestis on arusaam käsitöösiidrist rohkem seotud odava kontsentraadist siidri maitsega.
Sarnaselt käsitööõllemaailmas levinud terminile on ka käsitöösiidrimaailmas olemas “elav siider.” Selline on näiteks Siidrimaja kõige populaarsem käsitöösiider, prantsuse Manoir du Kinkiz Cidre de Cornouaille. See siider on oma meetodilt mahetoode, sest on valmistatud cuvage-meetodil, ilma suhkru ja kultuurpärmi lisamiseta ning ka siidri säilimiseks pole midagi lisatud. Seda tüüpi siider sobib suitsukala juurde Eesti köögi kontekstis, aga muidu ideaalselt just juustudega. Restoranidel on oluline teada, et seda tüüpi käsitöösiider säilib avatuna külmkapis umbes 1 nädala, seetõttu ei pea seda suurt, 75 cl pudelit pelgama.
Mille kõrvale käsitöösiider sobib?
Traditsioonilisel meetodil käsitöösiidrid ehk vahuveinile sarnase mulliga käsitöösiidrid, sobivad vahuveini asemel tervitusjoogiks. Siidrimaja valikust on selline Läti siider Smiltene, mida on kolmes magususastmes: kuiv, poolkuiv ja poolmagus.
Käsitöösiidri eelis on see, et sellel on väiksem alkoholisisaldus. Lisaks, väiksema parkainesisalduse tõttu kui punases veinis, ei põhjusta käsitöösiider hommikul peavalu. Klassikaliselt sobib siidri kõrvale hästi juust ja vinnutatud vorst. Siidrimaja valikus on üllatuslikult tume siider, mis näeb klaasis välja nagu stout-tüüpi õlu ning mis on tõenäoliselt ainus siider, mis sobib ideaalselt kiluvõileivaga. See on valmistatud odramaltoosa baasil ning seepärast maitseb hästi ka neile, kes on pigem õllenautlejad.
