Nutiseadme valesti hoidmisest tekkiv kaelapinge hakkab ülikoolis rohkem tunda andma. Selle vältimiseks tasub lapsele õpetada, kuidas nutitelefoni õigesti hoida: mitte madalal, vaid ikka silmade kõrgusel. Nii ei teki pikast alla vaatamisest kaela pinget.

Koolikott olgu ergonoomiline

Oluline on valida lapsele ergonoomiline koolikott. Õlakoti asemel soovitab Truuväärt eelistada kindlasti ranitsat, millel on rinna ees pingutusrihm, et kott võimalikult hästi seljas istuks.

Kotisangad peaksid olema reguleeritavad ja polsterdatud. Kotti parajaks reguleerides tuleb jälgida, et see ei istu liiga madalal ega tekita seljas pingeid. Kotti ostes peab seda kindlasti lapsele selga proovima, et ikka õiges laiuses ja mugavalt istuv variant leida.

Mõned aastad tagasi tehtud terviseameti uuringust selgus, et iga kolmanda esimese klassi lapse kott oli kolmandiku võrra raskem kui tohiks.

Kott võiks kaaluda võimalikult vähe, sest kooliasju kipub nagunii palju olema. Mõned aastad tagasi tehtud Terviseameti uuringust selgus, et juba iga kolmanda esimese klassi lapse kott oli kolmandiku võrra raskem kui tohiks. Kusjuures alati polnud põhjuseks rasked raamatud, vaid muu kraam. Nii soovitabki Truuväärt aeg-ajalt koolijütsi kotti piiluda, et seal ikka üksnes kooliasjad oleksid, mitte pool maa-
ilma nagu Tootsil.

Jälgi täisnurgareeglit

Lapse kodune õppimisnurk võiks samuti rühisõbralikult sisustatud olla. Kirjutuslaud peab olema õigel kõrgusel, et sellele toetudes tekiks küünarnuki vahele täisnurk. Tool aga nii kõrgel, et põlved toetaksid põrandale täisnurga all. "Pange kasvõi väike pingike jalgade alla, et see nurk tekiks," ütleb Truuväärt.

Mõnel lapsel on komme põrandal kõhuli lebades lugeda, kuid see ei ole rühi seisukohast hea, sest tekitab ülepinget alaseljas. Jalg põlve all istumine on samuti väga halb asend.

Truuväärt soovitab valida reguleeritava kõrgusega kirjutuslaua. Arvutiga töötamisel on oluline, et ekraani ülemine äär oleks silmade kõrgusel. Mugav ja kena tundub olevat arvuti paigutamine lauanurgale, kuid seda kiropraktik ei soovita, sest siis peab arvutiga töötaja kogu aeg viltu vaatama. "Isegi mõni sentimeeter viltust asendit jätab jälje lapse selja arengule," sõnab Truuväärt.

Maksimaalne lubatud koolikoti raskus koos sisuga

1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg

4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg

7.- 9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg

Spordita ei saa

Kõige paremini aitab rühihäireid ennetada liikumine ning võimalikult vähene istumine, mistõttu tuleks lapsi kindlasti trenni utsitada. "Väga kasulikud kogu keha treeningud on need, mille käigus saab keha ühtlaselt koormust, nende hulka kuuluvad näiteks suusatamine, ujumine, judo, maadlemine ja karate," lisab Truuväärt.

"Nendest trennidest saab alla väga hea üldfüüsilise põhja, aga arendatakse ka painduvust ja kiirust," selgitab Truuväärt. Seevastu nn ühepoolseid trenne, näiteks tennist, kiropraktik ei soovita, sest nende käigus langeb ühele kehapoolele märgatavalt suurem koormus.

Kui esineb mõni löögi või spordiga seotud trauma, oleks mõistlik end kohe spetsialistile näidata, sest hiljem võtab ravi tunduvalt kauem aega.

Nagu enamik põletikke ei teki üleöö, ei ole ka seljaprobleemid ühe vale liigutuse, vaid pikaajalise valede valikute tulemus. Mida nooremana selja eest hoolitsema hakata, seda paremad on võimalused elada täisväärtuslikku elu. "Rühihäired ei lähe iseenesest üle, kuid füsioterapeudi ja kiropraktiku abil on võimalik neist jagu saada," ütleb Truuväärt.

Allikas: lugu ilmus esimest korda Benu ajakirjas Ilu ja Tervis.

Jaga
Kommentaarid