Mõnikord võib põhjus olla niivõrd lihtne, et täiskasvanu ei tulegi selle peale. Näiteks võib ülesanne olla segane või laps ei saa aru, mida tähendab vanema või õpetaja palve: "Tee korralikult!. Ebamäärane ülesanne ajab lapse segadusse ning sel juhul ei taha ta tööga isegi alustada, sest usub, et tõenäosus valesti teha ja seetõttu noomida saada on suur.

Lõputu, ent tulutu nääklemise asemel kehtestage parem ühised reeglid

Lastele meeldivad reeglid ja eriti need, mille sisseseadmisel saavad nad ise osaleda, sest reeglid kujundavad viise, kuidas midagi teha, andes tegevusele struktuuri ja seeläbi kindluse.

Pealegi hoiab ühiselt sisse seatud kokkulepe ära pideva nääklemise, sest siis piisab juba kokkuleppe paari sõnaga meenutamisest. Siska rõhutab, et siinkohal on võtmetähtsusega vanema hoiak, järjekindlus ja eeskuju.

Reeglid võib koos kirja panna ja nähtavasse kohta asetada, näiteks külmkapile, seinale, uksele või lapse töölauale.

Kui lapsel ei õnnestu lubadusest kinni pidada, tasub uurida, mis on selle taga. Ehk on põhjuseks liiga suur koormus, ärevus, magamatus või läbi kukkumise hirm. Võibolla segab õppimist televiisor või arvuti, mille ahvatlusele laps vastu ei suuda panna. Oluline on koos arutada, mis läks valesti, ja leida lahendus, kuidas takistusest üle saada.

Mittemateriaalne tasu

Levinud hoiaku kohaselt saab lapse käitumist "prääniku" andmise kaudu mõjutada. Siska hoiatab, et sel moel saab õppimisse suhtumist ainult teatud tingimustel vormida.

Kiitus ja ühine ajaveetmine on alati efektiivsem kui raha, mänguasja või maiuse näol saadud materiaalne tasu. Sama põhimõte kehtib ka täiskasvanute maailmas – uuringud on näidanud, et palgatõus motiveerib töötajat üksnes lühikest aega.

Rahalise või esemelise preemia puhul tuleb arvestada, et laps eeldab ajapikku üha suurema tasu saamist. Pealegi vormib see last ootama pidevat välist kontrolli, mistõttu hakkab ta iseenda ja rõõmu pärast aina vähem õppima.

Kui aga last õpingutes toetada ning olles jõu ja nõuga tema kõrval, et seejärel ühiselt aega veeta, suureneb oluliselt tõenäosus, et laps hakkab iseseisvalt õppima. Samas tuleb silmas pidada, et ärevus ja stress ei aita õppimisele kuidagi kaasa. Seega ei tohiks laps karta, et halvasti tehes jääb ta tasust ilma või saab hoopis karistada.

Näita eeskuju ja ela järjekindlalt kaasa

Vanem ei saa lapselt eeldada midagi, millest ta ise kinni ei pea. See puudutab nii viisakust, söömise ajal telefoni või televiisori vaatamist kui ka suhtumist õppimisse ja töötamisse. Lapsel on keeruline uskuda, et ühe või teise aine õppimine on tähtis, kui vanem ise haridusse, kooli ega õpetajasse ei usu.

Samuti tuleb olla järjekindel, sest ühekordne tähelepanu ei ole enamasti kuigi tõhus. Oluline on tunda pidevat huvi, millega laps koolis tegeleb, mida uut õpib ja kuidas tal läheb. Õpimotivatsiooni loomisel algab kõik mõistvast, lähedasest ja toetavast kontaktist.

Allikas: perejakodu.ee

Jaga
Kommentaarid