Mis juhtub automaatkäigukastiga, kui see regulaarset hooldust ei saa?

Maanteeameti andmetel on kuni kümme aastat vanadest Eesti teedel ringi sõitvatest autodest ligi pooled automaatkäigukastiga. Levib palju eksiarvamusi, mille järgi tänapäeva automaatkäigukast ei vajagi hooldust.

Automaatkäigukastide hooldusele ja remondile spetsialiseerunud Hõbenool OÜ juhatuse liige Jürgen Riim lükkab valearusaamad ümber ja selgitab, miks on regulaarne õlivahetus vajalik ja tegelikult isegi
kohustuslik.

Käigukastitootjad
soovitavad hooldust

Hõbenoole töökodadesse Tallinnas ja Kadrinas broneeritakse aastas aegu ligi 1500 käigukasti hoolduseks. Üle 100 auto aga hoolduseni ei jõuagi, sest eelneva kontrolli käigus on selgunud, et käigukast on rikkis ja õli-
vahetus oleks lihtsalt raha raiskamine. Lisaks hooldusele jõuab täiesti katkise automaatkäigukastiga autosid remonti umbes 500 aastas.

Peamiseks põhjuseks, miks Hõbenoolde nii palju rikutud käigukastidega autosid jõuab, peab Jürgen Riim autotootjate levitatavat infot, mille järgi ei vaja automaatkäigukast hooldust. Tegelikult soovitavad käigukastitootjad oma tooteid hooldada, kuid teevad seda pehmel viisil, et mitte autotootjatest suurklientidega vastuollu minna. Kõik maailma suurimad käigukastitootjad ütlevad oma sertifikaatides, et hooldus on sõltuvalt käigukasti tüübist vajalik
60 000–100 000 km või 8 aasta järel. Autotootjate „eluaegne ehk hooldust mittevajav käigukast” kehtib tegelikult auto esimesele kasutajale. Statistiliselt on see veidike üle 100 000 km ehk umbes viis aastat.

Miks on automaatkäigukasti õlivahetus vajalik?

Käigukastiõli (ATF) on tegelikult kõrgtehnoloogiline vedelik, mis koosneb baasõlist ja selle lisanditest. Õli omadused muutuvad ajas, sest kõrgetel temperatuuridel kaotab osa lisanditest ajapikku oma omadused.

Käigukastiõlil on üle 20 mõõdetava parameetri ehk oluliselt rohkem kui mootoriõlil. Kõik need peavad õlil terve kasutusaja jooksul olema üle kriitilise piiri. Kui kasvõi üks nendest halveneb, tõmbab see pikkamööda ka teised omadused alla.

Üks oluline parameeter, mille muutumist ka tavakasutaja tunneb, on n-ö õli hõõrdetegur, mis näitab ära, kui libe on õli siduriketaste vahel. Auto kasutaja tunnetab seda käiguvahetuse pehmusest.

Teine ja tegelikult veelgi olulisem faktor on õli saastumine erinevate abrasiivsete osakestega: terase, alumiiniumi, pronksi ning ka siduriketaste kattematerjali tolmuga.

Käigukasti pikemal kasutamisel hakkab õli sees leiduv abrasiivne metallitolm käigukasti olulisel määral seest kulutama. Selle tagajärjel saavad kannatada nii pronksist liugelaagrid, terasest hammasrattad, alumiiniumist silindrid, sidurikettad kui ka teised komponendid. Kõige kriitilisem on ülitäpne alumiiniumist juhtploki kulumine, mis mõjutab oluliselt käigukasti tööd.

Kolmas häda, mis käigukastiõli mõjutab, on õhuniiskuse sattumine käigukasti. Käigukast ei ole hermeetiline agregaat – käitamisel selle temperatuur tõuseb ja kuum õhk surutakse välja. Jahtumisel imeb see aga väljast värsket ja külma õhku sisse. See tähendab, et niiskus satub pärast iga kasutuskorda käigukasti, mis halvendab õli omadusi veelgi. Eriti oluline on see lühikeste sõitude korral, kus niiskus ei saa käigukastist välja aurata.

Jürgen Riim hoiatab, et praegu jõuab hooldusesse liiga vähe autosid ja paari aasta pärast võime Eestis selle probleemi tegelikku ulatust näha. Ta soovitab kõigil automaatkäigukastiga autode omanikel sellele mõelda ja mitte jätta õlivahetust ajale, kui selleks juba tegelikult hilja on. Ennetus on vähem stressi tekitavam ja hooldus isegi 5–15 korda odavam kui käigukasti remont.

www.hobenool.eu

Tallinn: [phone]

Kadrina: [phone]