Tänapäeva perekonda on raske üheselt defineerida. Koosneb see mehest ja naisest ning kahest lapsest, lisaks lemmikloom, autoliising ja majalaen? Või on tänapäeva moodne pere kui nomaadid, kes mööda ilma rännates töötavad, kogutud elukogemusi kõvakettale salvestavad ning eneseotsingu radadel uitavad? On tänapäeva peremudeliks saamas järjest enam kärgpere, kus kasvatakse keerulise peremudeli väljakutsete toel paremaks ja tolerantsemaks inimeseks? Mitte kunagi pole olnud nii palju aktsepteeritavaid inimeseks ja perekonnaks olemise viise ja mitte kunagi varem pole me oma eluvalikutes nii vabad olnud. Kas valikuvabadus ajab segadusse või annab tiivad, sõltub paljuski sellest, milline on olnud perekond, kus ise üles kasvasime ja kus kujunesid meie mõttemustrid.
Moodsa Pere avanumbri persoonilugu on Jesper Parvest ja tema perest. Jesperil on traditsiooniline pere, kus mõeldakse ja tegutsetakse uutmoodi – mees julgeb oma otsinguid ja eksimusi tunnistada, naisel on võimalik olla naine ja lapsed pole surutud rollidesse ega raamidesse. Jesperi ja Mari pere elab pisut teisiti, kui tehti seda eelmise põlvkonna ajal – siis ei tulnud inimestel pähegi kogu perega talv Balil ja suvi Hiiumaa haagissuvilas veeta. Seekordse numbri läbiv mõte koorubki välja Jesperi intervjuust – kõige olulisem ei ole, missugune on sinu pere elustiil või elustandard, vaid see, et pere loomine oleks teadlik. Et mees võtaks naise alles siis, kui ta on selleks valmis ja perre tuleksid lapsed siis, kui vanemad on selleks valmis. Kui aga suhte ja laste tuleku algus on olnud teistsugune, tuleb leida endas sellevõrra rohkem jõudu perekonnaks kasvamise teel. Ja tööd – nii materiaalset kui ka vaimset – tuleb teha ka tänapäeva moodsal perel.
Eve Kallaste, toimetaja
