Muuga Tööstuspargist liiguvad kaubad igasse ilmakaarde

Muuga Tööstuspark sobib eriti hästi neile ettevõtetele, kes saavad kasu suurepärasest transpordiühendusest ja vabatsoonis tegutsemise eelistest.

Muuga Tööstuspark sobib eriti hästi neile ettevõtetele, kes saavad kasu suurepärasest transpordiühendusest ja vabatsoonis tegutsemise eelistest.

Muuga sadamas asuvad kaubaterminalid:

6 vedellastiterminali

segalastiterminalid (sh külmkompleks)

konteineriterminal

ro-ro-terminal

puistlastiterminalid

viljaterminal

väetiseterminal

Tallinna Sadamale kuuluv 76 hektari suurune Muuga Tööstuspark asub Eesti suurima ja sügavaima kaubasadama territooriumil. Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ning ärisuuna juht Margus Sitsi annavad ülevaate sellest, miks ettevõte võiks rajada oma tootmise ja/või logistikakeskuse Muuga Tööstusparki.

Margus Vihmani sõnul sobib Muuga Tööstuspark väga hästi just neile ettevõtetele, kellel on vaja transportida suuri koguseid toorainet või kaupu ning kus transpordi osakaal toote või teenuse hinnas on kõrge, mistõttu on oluline sadama lähedus, kuhu kaubad tulevad suuremates kogustes laevadega.

See, et Muuga logistika- ja tööstuspargi omanikuks on Tallinna Sadam, lisab tööstuspargi klientide jaoks koostöö usaldusväärsust – ilmselge on, et peagi börsil olev riigi osalusega ettevõte ära ei kao ning tegevust ei lõpeta. Tallinna Sadama usaldusväärsust kinnitab ka konsultatsioonifirma Sustinere sellekevadine uuring, kus analüüsiti majandusaasta aruannete põhjal saja Eesti mõjukama ettevõtte avatust ja läbipaistvust. Uuringust selgub, et Tallinna Sadam on neljateistkümne parima ettevõtte seas, kelle aruanne paistab silma suurema avatuse ja läbipaistvusega juhtimispõhimõtete ning ühiskondliku vastutuse kajastamisel.

Head ühendusteed ja vabatsoon

Nagu öeldud, asub tööstuspark sadama alal ning ligipääs sadamakaidele ja terminalidele on väga hõlbus.

Muuga Sadam on landlord-tüüpi sadam, see tähendab, et sadam on maaomanik ja ise terminaliteenuseid ei osuta. Maaomanik-sadam tegeleb sadama infrastruktuuri (kaid, platsid, juurdepääsuteed) rajamise, haldamise, parendamise ja arendamisega ning tagab ohutu navigatsiooni sadama veealal.

Tööstuspark on väga lähedal Peterburi maanteele ning sealt omakorda saab Tallinna ringtee kaudu mugavalt sõita kõigile teistele suurtele maanteedele. Väga hea on ka raudteeühendus: sadamas on Eesti Raudtee kaubajaam, kust transpordikoridor viib nii Venemaale kui ka kaugemale ida poole.

Tööstuspargis on rajatud kõik vajalikud kommunikatsioonid kruntide piirideni

Veevarustus ja kanalisatsioon – torustikud on rajatud krundi piirini.

Gaasivarustus – gaasitorustik on välja ehitatud krundi piirini. Krundi valdaja kompenseerib vastavalt vajalikule võimsusele AS-i Tallinna Sadam poolt AS-ile Eesti Gaas tasutud liitumistasu.

Elektrivarustus – elektrivõrguga liitumine vastavalt krundile installeeritud võimsusele ehitatakse välja liitumistasu eest.

Telekommunikatsioon – sidekanalisatsioon on rajatud krundi piirini (konkreetsed sideühendused ehitab välja Telia Eesti AS vastavalt krundi konkreetsetele vajadustele krundi valdaja kulul).

Sama hästi või veelgi paremini on teed avatud läänesuunal kauplejatele. Euroopa Liit soodustab merevedude ja raudteetranspordi eelisarendamist võrreldes teiste transpordiliikidega ning Rail Balticu multimodaalne kaubaterminal on samuti planeeritud just Muugale.

Muuga Sadamast viivad konteinerilaevade regulaarliinid praktiliselt kõigisse Euroopa kaubasadamatesse, veeremi- ehk ro-ro-liin ühendab Muugat Soome suurima kaubasadama – Vuosaari sadamaga.

Muuga sadamas vabatsoonis tegutseb ka Eesti suurim ja Baltimaade moodsaim konteineriterminal võimsusega kuni 600 000 TEU-d aastas. Peale selle on erinevad terminalid kõikvõimalike kaupade ladustamiseks ja ümberlaadimiseks.

„Muuga Tööstuspark asub vabatsoonis. Seega on tööstuspargis tegutseval ettevõttel võimalik tuua kaupu või toormeid väljastpoolt Euroopa Liitu, hoida neid piiramatu aja tööstuspargi territooriumil ning samuti lisada toodule enne edasimüümist lisaväärtust, näiteks kaup ümber laadida, pakendada või ümber töödelda ning sellest ka midagi toota. Kui edasimüük toimub samuti Euroopa Liidu piiridest väljapoole, ei kaasne ka kohustust tasuda impordimakse (sh käibemaksu). Samuti lihtsustab vabatsoon tolliprotseduure ning vähendab selleks vajalike dokumentide hulka,” selgitab Margus Sitsi.

Alustamine on kerge

Muuga Tööstuspargi kogupindala on 76 ha, millest kolmandik on praeguseks juba tegutsevate ettevõtetega kaetud. Tallinna Sadam pakub oma klientidele pikaajalisi maakasutamise lepinguid. Hoonestusõigus on võimalik seada tähtajaga kuni 99 aastat.

Sadam on ette valmistanud kahe-kolme hektari suurused krundid, mida saab vastavalt vajadusele ühendada ja moodustada vajaliku suurusega krundi. Kõikidel kruntidel on olemas detailplaneering ning kommunikatsioonid on toodud krundi piirile.

Tootmis- või laohoonete rajamiseks on vajalik ehitusluba ning kui see on olemas, saab kohe alustada ehitustöödega.

Kõikide krundiväliste teede korrashoiuga tegeleb Tallinna Sadam. „Toetame uute liitujate tegevust nii palju, kui saame. Tavategevuse ehk tootmise ja ladustamise puhul on alustamine Muuga Tööstuspargis kerge, keerulisematel, nn erijuhtudel on vajalik keskkonna- või muu eriluba vastavalt seadusele,” selgitab Margus Vihman.

Loos kasutatud terminite selgitus

Konteinerilaev – kaubalaev, mis ehitatud spetsiaalselt konteinerite vedamiseks.

Ro-ro ehk veerem – veerem (ehk ro-ro-last) võib tähendada väga erinevat tehnikat – näiteks sõiduautod, veoautod, järelhaagised, põllumajandustehnika, metsa töötlemise veokid, ehitustehnika, bussid, aga ka kõiksugu muu üle 3500 kg registreeritud massiga ratastehnika, samuti rulltreilerid, millele saab laadida transpordi ajaks laadida kõiksugu erinevaid kaupu ning mis toimetatakse laeva ja laevast maha eraldi veduki abil.

Ratastel on selle kaubagrupi juures määrav roll – kui muid kaupu tõstetakse laadimistehnikaga laeva ja laevalt maha, siis veeremkaubad veerevad. Need võivad seda teha nii omal jõul – autod jm ratastega liikurmasinad – kui ka laadimistehnika abil – treilereid näiteks veetakse eriliste vedukitega, sadulauto ootab järgmises sadamas ees.

Ro-ro- ehk veeremilaev – ühe või mitme kaubatekiga laev, mis ehitatud spetsiaalselt veeremkauba vedamiseks.