Et oleks selge, millest jutt käib, defineerin selle loo peategelase: Bose Soundwear Companion on kaelas kantav Bluetooth-kõlar, mida saad kasutada ka hands-free’na. Kui seade peaks vajama emakeelset nimetust, pakuksin välja “kaela-kõlar”, sest seda ta mu meelest on. Mitte kõrvaklapid! Kuigi korra siiski proovin kõlarit harjumuspärasel moel pähe, nähes siis peegli ees välja rohkem kui naljakas. Otsese kontakti puudumine kõrvadega ongi minu jaoks Soundwear Companioni suuremaid eeliseid – ta ei lõika sind välja ümbritsevast maailmast. Kuuled vabalt, mida kallim kõrvaltoast hõikab või ülekäigul lähenevat rongi. Lemmikmuusika ja podcast’id tuuakse nüüd su igapäevaellu, võtmata sealt midagi ära.

Vajab suts harjumist

Füüsiline fakt, et miski ümber su kaela lookleb ja õlgadele toetub, tahab veidi kohanemist, eriti kui bass võnkega rangluid paitab. Esimese looga on ehk pisut ehmatav, aga ära sa jumala eest kõlarit veel kaelast heida, sest Bose pakub selgi korral talle omast kvaliteeti ja mõistatamist, kust pagan see heli neil küll tuleb. Aga see tuleb, tuleb igalt poolt. Ülevalt ja alt, kukla tagant ja kõrvade vahelt. Uskumatu, mida teeb helilainete juhtimise ja peegeldamise tehnoloogia, millega Bose majas tegeletud juba kompanii algusaegadest.

Päris jooksurajale kõlariga asja pole, kipub teine suurema hüplemise peale kaelas tantsu lööma. Põrandale kukkunud telefoni saad aga siiski üles tõsta nii, et muusika kaelast ei kuku. Mida meie peres tähele pandi: mugavamaks said tüütud töötunnid arvuti taga või muidu üksluiseid askeldamised, nagu tolmuimejaga mööda maja ringi sõitmine või taldrikuhunniku nõudepesumasinasse panek.

Näevad välja rohkem kui küll

Nagu Bose puhul ikka, on kõik taas viimase pulgani läbi mõeldud. Võib vabalt kõlarit painutada ja väänata, et leida kuju, mis arvestab su anatoomilisi iseärasusi (nagu reklaamis öeldakse). Tekstiilist ümbris, millesse aparaat kättesaamisel riietatud, rändab minul kohe sahtlipõhja. Miks? Nii pääsen kuidagi mõnusamalt nuppudele ja laadimisavale ligi. Viimase puhul peaks avama alati ümbrise tõmbluku ja pusima veidi, et mikro-USB-otsa auku sisse pista. Muidugi on inimesi, kelle jaoks teeb just soliidne must tekstiilist ja nahast ümbris Soundwear Companionist kandmisväärse šiki audioaksessuaari. Endale tundub, või tahan lihtsalt nii uskuda, et meditsiinilise silikooniga kaetud kõlar püsib ümbriseta paremini paigal.

Volüüminupud ja nende vahel play/pause, millega saad juhtida nii muusika kuulamist kui ka kõnedele vastamist, jäävad kaelast paremale välisküljele. “Krae” vasakule küljele on pandud Bluetooth-nupp, et ühendada kõlariga lähedalasuvaid seadmeid või teha nende vahel valikut ning siinsamas asub ka OFF-nupp. Seda muljud vähe –Bose sõltuvusest on raske lahti saada. Samale poole jääb ka mikrofoni ava. Mikrofon töötab muide hämmastavalt hästi ja ei jäta teisel pool kõ-nelejale mingitki muljet sellest, et kasutad parasjagu handsfree’d.

Äpp aitab

Bose äpp, millega vahel mürasummutusega klappe kamandan, sai uue kõlariga sõbraks sekundiga. Peale tarkvara värskendamise on seal võimalik määrata näiteks, kuidas reageerib kõlar sissetulevale kõnele. Kui sead teavituseks ainult värina, ei märka keegi peale sinu, et sulle helistatakse ja võid minna kohta, kus rahulik rääkida. Äpist saab kuulareid sisse ja välja lülitada, valida keelt, millega kõlar sulle teateid edastab, valida automaatse väljalülitamise aega jms. Aga küll ise uurid, kui esindusse proovima lähed.

Ja kõik on kuulda

Kõik, mida kuulad, on kuulda ka teistele. Palju vaiksemalt ja mitte kvaliteediga, mida ise naudid. Samas jääb sulle võimalus olla kursis ümbritseva helimaailmaga. Mis puudutab helikvaliteedi peeneid nüansse, siis neid pole Bose puhul võimalik paberile panna. Nii et targem on minna poodi ja küsida kuulamiseks uusi Soundwear Companione, sest saundi vahet tajud vaid proovides!

Lähima leiad kodulehelt bose.ee.