Aasta lõpuks valmiva uue arengukava järgi seatakse eesmärgiks vähendada aastaks 2025 iga-aastast uute HI-viirusesse nakatunute arvu alla 100. Praegu on uusi nakatanuid igal aastal üle 200. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise nõuniku Tiina Drelli sõnul kavatsetakse 2025. aastaks püstitatud eesmärgini jõuda kolme sihti silmas pidades – 90% nakatunutest on teadlikud oma haigusest, 90% nakatunutest saab ravi ning juba ravi saavatest inimestest 90%-l on viirus kontrolli all.

Nakkuse leviku peatamise võti on testimine

Alates 2012. aastast kehtib perearstidele (aga ka eriarstidele) juhis testida Tallinna ja Ida-Virumaa piirkonnas kõiki 16–49aastaseid. Suure töökoormuse puhul on mõistetav, et seda suunist kõik perearstid regulaarselt veel ei täida. TAI teadussekretär Kristi Rüütel kinnitab, et sel aastal on esimese üheksa kuuga perearstide tehtud testimiste arv kaks korda tõusnud. “Ka selle aasta lõpus saadab TAI perearstidele meeldetuletuse – ärge unustage testida,” ütleb Kristi Rüütel.

Jäta meelde:

HIV ei ole enam ainult riskigruppide haigus – 2016. aastal sai 57% HIV-positiivsetest nakkuse sugulisel teel. 59% nakatunutest olid vanuses 25–39 (Terviseamet, 2017).
HIV on raviga väga hästi kontrollitav krooniline haigus – korralikult ravimeid võttes säilib elukvaliteet.
Efektiivse ravi korral on nakkuse edasikandumise risk väga madal.
Ravi järgivad HIV-positiivsed naised võivad ise sünnitada ja saada terveid lapsi.

Pikka küsitlemist testimisel ei tehta – seda just seetõttu, et kogu protseduur oleks võimalikult lihtne. “Kui inimesel tekib suurem huvi, saab ta kindlasti oma küsimustele põhjalikud vastused, kuid üldiselt on üritatud testimine võimalikult kiireks, loomulikuks ja mugavaks teha,” räägib kord nädalas ka ise perearstikeskuses töötav Rüütel.

Kui inimene on saanud HIV-positiivse vastuse, suunatakse ta infektsionisti juurde. Teenus on abivajajatele tasuta – ka neile, kel puudub ravikindlustus. Testimine on kõigile tasuta.

Kristi Rüütel selgitab, et infektsionisti juurde pääsemiseks ei ole vaja enam ka saatekirja. “Kogu protsess on läbi mõeldud selliselt, et HIV-positiivse vastuse saanud inimene jõuaks võimalikult kiiresti spetsialistini, kes määrab kohe ravi.”

Esimese info selle kohta, mida haiguse puhul peab arvestama ja kuidas haigusega elada, saab patsient nii perearsti kui ka infektsionisti käest. TAI on selleks otstarbeks välja töötanud patsiendimaterjalid, kuid väga palju infot leiab ka kodulehelt hiv.ee.

Neljas keskuses üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas) saab tasuta ka psühholoogi ja sotsiaaltöötaja nõu, Tallinnas- ja Kohtla-Järvel lisaks kogemusnõustaja abi.

Eduka ravi alus on usalduslik koostöö

On loomulik ja mõistetav, et nakatumisest teada saanud inimest tabavad esimese asjana šokk ja hirm. Samuti see, et praktilised küsimused tekivad alles koju jõudes. Sellepärast rõhutabki TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera: “Väga oluline on perearsti, infektsionisti ja psühholoogi omavaheline koostöö ning valmisolek leida erinevaid võimalusi patsiendi aitamiseks.”

Kui patsient elab näiteks linnast väljas ning talle sobib arstiga Skype’i teel suhelda, ei näe Sotsiaalministeerium selles mingisuguseid seadusandlikke takistusi. See, kas arst või psühholoog nõustab patsienti telefoni või arvuti teel, on puhtalt nende omavahelise kokkuleppe küsimus. Oluline on tagada patsiendi privaatsus.

Infektsionisti teenus ja HIV-test on Eestis kõigile elanikele tasuta.

Usalduslik kontakt arsti ja patsiendi vahel on ka seetõttu oluline, et patsient ei katkestaks oma ravi. Selliseid n-ö kadunud patsiente, kes ravi pooleli jätavad, käivad otsimas kogemusnõustajad. Iveta Tomera sõnul on vahel selleks tehtud päris suuri jõupingutusi, et kodust aadressi või telefoninumbrit vahetanud HIV-positiivne taas üles leida ja korrapärase ravi juurde tagasi tuua. “Kui neilt ravi pooleli jätmise põhjuseid küsida, on mõni öelnud, et pole julgenud vastuvõtule tulla, sest kardab arsti suhtumist,” räägib Tomera oma kogemustest. Usalduslik kontakt kogemusnõustaja ja arstiga toob selle patsiendi tagasi. Ja see tähendab, et ta ei ole ka enam teistele nakkusohtlik.

Kuigi öeldakse, et ükski süsteem ei ole ideaalne, on Kristi Rüütli hinnangul Eesti siiski üsna edumeelne riik, sest vastupidiselt paljudele teistele riikidele saab meil ravi alustada kohe pärast nakkuse avastamist.

Eesti Haigekassas on uuendamisel ka ravijuhis, mis peaks samuti tõstma HIV-i diagnoosimise ja ravi kvaliteeti. Ka seda, kuidas lihtsustada ravimite kättesaadavust patsiendile.

Fakte:

HI-viirus sai alguse Aafrika šimpansidelt – viirus kandus inimestele üle ahvide küttimise ja liha käitlemise käigus ajavahemikul 1902–1921.
Järgmisel aastal möödub 35 aastat HI-viiruse avastamisest.
Maailmas on ligi 40 miljonit HIV-positiivset (UNAIDS, 2016).
Esimene HIV-positiivne diagnoositi Eestis 1988.
Eesti on koos Lätiga kõrgeima HIV-i levikuga riigid Euroopa Liidus – meil on 17,4 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta aastas (ECDC, 2016). Euroopa Liidu keskmine näitaja on 5,8.
Esimene ravim loodi 1987. aastal, kuid üksinda kasutades oli see väheefektiivne.
1995. aastal loodi uus klass ravimeid ja alustati kombinatsioonravi. Selle tulemusel vähenes Euroopa suremus kümme korda.
HIV-i ravi on ennetus – tänapäevane antiretroviirusravi vähendab nakkuse edasikandumise ohtu heteroseksuaalsel teel kuni 96% ja emalt lapsele kuni 98%.
HIV on raviga väga hästi kontrollitav krooniline haigus – korralikult ravimeid võttev patsient ei ole nakkusohtlik ja tema elukvaliteet on samaväärne HIV-nega-
tiivsega.
HIV-positiivsete varajane avastamine ja õigeaegne ravile suunamine on oluline nii tervise hoidmiseks kui ka nakkuse leviku peatamiseks.
HIV-nakkust ei ole siiani suudetud täielikult organismist eemaldada ja ravimeid peab võtma eluaeg.
Vaatamata pingutustele pole seni HIV-i vastu vaktsiini loodud, kuid uuringud selles vallas jätkuvad.
Jaga
Kommentaarid