Riigi eesmärk: leida kõik HIV-i nakatunud ja pakkuda neile ravi
Eestis on HIV-i ennetamise, testimise, ravi ja tugisüsteemide pakkumise vastutus jaotatud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) vahel. Ministeerium annab ette suunad, koostab arengukavasid ja tagab nende täitmiseks rahastamise. TAI vastutab eesmärkide elluviimise eest.
Aasta lõpuks valmiva uue arengukava järgi seatakse eesmärgiks vähendada aastaks 2025 iga-aastast uute HI-viirusesse nakatunute arvu alla 100. Praegu on uusi nakatanuid igal aastal üle 200. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise nõuniku Tiina Drelli sõnul kavatsetakse 2025. aastaks püstitatud eesmärgini jõuda kolme sihti silmas pidades – 90% nakatunutest on teadlikud oma haigusest, 90% nakatunutest saab ravi ning juba ravi saavatest inimestest 90%-l on viirus kontrolli all.
Nakkuse leviku peatamise võti on testimine
Alates 2012. aastast kehtib perearstidele (aga ka eriarstidele) juhis testida Tallinna ja Ida-Virumaa piirkonnas kõiki 16–49aastaseid. Suure töökoormuse puhul on mõistetav, et seda suunist kõik perearstid regulaarselt veel ei täida. TAI teadussekretär Kristi Rüütel kinnitab, et sel aastal on esimese üheksa kuuga perearstide tehtud testimiste arv kaks korda tõusnud. “Ka selle aasta lõpus saadab TAI perearstidele meeldetuletuse – ärge unustage testida,” ütleb Kristi Rüütel.
Pikka küsitlemist testimisel ei tehta – seda just seetõttu, et kogu protseduur oleks võimalikult lihtne. “Kui inimesel tekib suurem huvi, saab ta kindlasti oma küsimustele põhjalikud vastused, kuid üldiselt on üritatud testimine võimalikult kiireks, loomulikuks ja mugavaks teha,” räägib kord nädalas ka ise perearstikeskuses töötav Rüütel.
Kui inimene on saanud HIV-positiivse vastuse, suunatakse ta infektsionisti juurde. Teenus on abivajajatele tasuta – ka neile, kel puudub ravikindlustus. Testimine on kõigile tasuta.
Kristi Rüütel selgitab, et infektsionisti juurde pääsemiseks ei ole vaja enam ka saatekirja. “Kogu protsess on läbi mõeldud selliselt, et HIV-positiivse vastuse saanud inimene jõuaks võimalikult kiiresti spetsialistini, kes määrab kohe ravi.”
Esimese info selle kohta, mida haiguse puhul peab arvestama ja kuidas haigusega elada, saab patsient nii perearsti kui ka infektsionisti käest. TAI on selleks otstarbeks välja töötanud patsiendimaterjalid, kuid väga palju infot leiab ka kodulehelt hiv.ee.
Neljas keskuses üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Narvas) saab tasuta ka psühholoogi ja sotsiaaltöötaja nõu, Tallinnas- ja Kohtla-Järvel lisaks kogemusnõustaja abi.
Eduka ravi alus on usalduslik koostöö
On loomulik ja mõistetav, et nakatumisest teada saanud inimest tabavad esimese asjana šokk ja hirm. Samuti see, et praktilised küsimused tekivad alles koju jõudes. Sellepärast rõhutabki TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera: “Väga oluline on perearsti, infektsionisti ja psühholoogi omavaheline koostöö ning valmisolek leida erinevaid võimalusi patsiendi aitamiseks.”
Kui patsient elab näiteks linnast väljas ning talle sobib arstiga Skype’i teel suhelda, ei näe Sotsiaalministeerium selles mingisuguseid seadusandlikke takistusi. See, kas arst või psühholoog nõustab patsienti telefoni või arvuti teel, on puhtalt nende omavahelise kokkuleppe küsimus. Oluline on tagada patsiendi privaatsus.
Usalduslik kontakt arsti ja patsiendi vahel on ka seetõttu oluline, et patsient ei katkestaks oma ravi. Selliseid n-ö kadunud patsiente, kes ravi pooleli jätavad, käivad otsimas kogemusnõustajad. Iveta Tomera sõnul on vahel selleks tehtud päris suuri jõupingutusi, et kodust aadressi või telefoninumbrit vahetanud HIV-positiivne taas üles leida ja korrapärase ravi juurde tagasi tuua. “Kui neilt ravi pooleli jätmise põhjuseid küsida, on mõni öelnud, et pole julgenud vastuvõtule tulla, sest kardab arsti suhtumist,” räägib Tomera oma kogemustest. Usalduslik kontakt kogemusnõustaja ja arstiga toob selle patsiendi tagasi. Ja see tähendab, et ta ei ole ka enam teistele nakkusohtlik.
Kuigi öeldakse, et ükski süsteem ei ole ideaalne, on Kristi Rüütli hinnangul Eesti siiski üsna edumeelne riik, sest vastupidiselt paljudele teistele riikidele saab meil ravi alustada kohe pärast nakkuse avastamist.
Eesti Haigekassas on uuendamisel ka ravijuhis, mis peaks samuti tõstma HIV-i diagnoosimise ja ravi kvaliteeti. Ka seda, kuidas lihtsustada ravimite kättesaadavust patsiendile.