Täiskasvanu unevajadus on kaheksa-üheksa tundi, mõnel inimesel rohkemgi. Neil, kes ei maga end pidevalt välja, tõuseb vererõhk, aga ka kolesterooli- ja suhkrusisaldus veres. Inimestel, kes lähevad magama pärast keskööd, tõuseb depressioonioht 24% ja ka ülekaal ohustab neid sagedamini kui korralikke magajaid. Unepuuduses inimesel alaneb leptiini ehk täiskõhuhormooni tase 18%. Näljahormooni tase tõuseb aga 28%.

Selleks, et saaksid korralikult puhata, alusta sellest, et loo endale magamistoast mõnus ja mugav pesa, kuhu sul on alati rõõm sisse astuda. Magamistuba olgu magamiseks! Seal ei tohi olla segavaid ja üleliigseid asju, kindlasti tuleb välja visata kõik ekraanid.Loo endale harjumus, et telekas, arvuti ja mobiiltelefon on magamise ajal teises toas – voodis ei surfata sotsiaalmeedias ega tehtatööd. Ainus tervitatav uinumiseelne rituaal on raamatu lugemine. Või seks.

Helendavad ekraanid ei kuulu magamistuppa.

Miks ekraanid magamistuppa ei kuulu? Inimestel, kes töötavad või viibivad öösiti valguse käes, näiteks vaatavad enne magamaminekut arvutist filme või surfavad mobiilis, surutakse unehormooni melatoniini tootmine kehas alla. Osa uuringuid väidavad aga, et melatoniini allasurumise ja vähitekke vahel on seos. Igasugune valgus – ka põlema jäänud hämara valgusega öölamp – häirib, nii et magamistuba olgu pime. Seega ära jäta ka lastetuppa lampe põlema ega luba teismelisel öösel voodis mobiiliga mängida. Õhuta tuba enne voodisse minekut ja hoia temperatuur jahedana, sest kõige magusam uni tuleb kuni 22-kraadises toas. Üle selle on juba liiga palav, pigem olgu kraade veelgi vähem.

Kui tunned, et ööund ei jätku piisavalt, leia päeval aega pisikeseks uinakuks. 10–20 minuti pikkune uinak on mõistuse värskendamiseks ja energiataseme tõstmiseks parim. Sellise uinaku korral ei ole uni väga sügav ning see aitab pärast ärkamist kohe päevaste tegevuste juurde naasta. Veidi pikem, 30-minutine uinak võib kaasa tuua sellele järgneva pooletunnise pahuruse ja unisuse, kuna sageli ärkad siis just sellel hetkel, kui hakkasid sügavasse unne vajuma.

BEEBI UNI

Vastsündinu suudab olla korraga ärkvel 20–45 minutit, viiekuune tita kuni kaks tundi, 6–8-kuune beebi kaks-kolm tundi. Vastsündinu ei ole bioloogiliselt võimeline vanematele sobivat unerütmi kohe selgeks õppima, vaid vajab esialgu abi, et öö ja päeva erinevus selgeks saada.

Alla poole aasta vanuste beebide üks unetsükkel on 45–50 minutit, seejärel nad korraks virguvad. Kui ülemineku ajal ühest unetsüklist teisele ei esine ühtegi häirivat stiimulit – liiga külm või kuum, lärm, märg mähe, näljatunne, lärm, emme –, jääb ta uuesti magama. Seetõttu ei maksa beebit kohe esimese piiksu peale voodist välja võtta ega segama minna, sest uni jääb tegelikult pooleli ja laps on pärast pahur.

Õige rütmi saavutamiseks on tähtis, et päev oleks lapse jaoks aktiivsete tegevuste aeg ning õhtul ja pimedas oleks kõik rahulik ja vaikne. Mängitakse päeval, magatakse öösel – selle rütmi võiks kohe vastsündinuga sisse seada. Õhtu lähenedes võiksid mängud jääda vaiksemaks ja rahulikumaks. Une-eelne rutiin võiks olla igal õhtul sama: vann, riiete- ja mähkmevahetus, unelaul, kallid-musid, kõigile head und ja magama. Nii harjub beebi juba varakult, et kui vannivesi jooksma läheb, hakkab uneaeg lähenema. Ta teab, mida oodata ja on uneajaks valmis.

VÄIKELAPSE UNI

Lasteaia- ja algkoolilapsed ei puhka välja vähem kui 11–12-tunnise ööunega. Selles vanuses peaksid põngerjad hiljemalt kell üheksa voodis olema ning kui mitte juba magama, siis kindlasti olema hämaras ja vaikses toas valmis unejuttu kuulama ja uinumiseks ettevalmistusi tegema. Hea oleks alustada magamaminekurituaalidega juba tunnike varem: kutsuda lapsed õuest tuppa, mitte mängida aktiivseid ja kärarikkaid mänge, pigem joonistada, panna puslet kokku või lugeda raamatuid, süüa kerge eine ja käia pesus. Vähemalt pool tundi enne magamaminekut tuleks kõik ergutavad ekraanid sulgeda, et saaks rahulikult ja rõõmsal meelel uinuda.

TEISMELISE UNI

Teismeliste unerütm muutub täielikult. Nad ei tunne end tavaliselt unisena varem kui kell 23 ja võitlevad iga hinna eest varasema magamamineku vastu. See tähendab ka, et enne kella kaheksat on neid pea võimatu voodist välja saada – nende loomulik unerütm ongi selline. Praegune pealesunnitud varane koolipäeva algus ei võimalda neil korralikult välja puhata. Uuringud näitavad, et kui teismeline magab pidevalt vähem kui üheksa tundi, siis mitte üksnes ei vähene tema võimekus, vaid suureneb tunduvalt depressioonirisk. Meeldib see neile või mitte, aga vanemad peavad jälgima, et lapsed läheksid õigel ajal voodisse ja saaksid end välja puhata.

Jaga
Kommentaarid