Sirge seljaga daamid uksi avavate härrasmeeste ees… Just sel moel sirguvad Eesti mõisakoolidest arvatavalt tuhanded lapsed. Uhketes häärberites õppinuna teisiti ei saakski.

Mõisakoolide loole pandi algus 1919. aasta mõisamaade riigistamisega, kui ligi neljandik tühjaks jäänud häärberitest koolidele laiali jagati. Mitmesaja mõisakooli ridu kahandas peamiselt Teine maailmasõda, maakoolide sulgemine ja linnastumise algus 1960ndatel. Pärast iseseisvuse taastamisega kaasnenud heitlikkust on mõisakoolidele süstinud üha suuremat kindlustunnet Eesti Mõisakoolide Ühenduse asutamine 2003. aastal. Ühenduse tuntuim ettevõtmine on suvine külastusmäng “Unustatud mõisad”, mil paarkümmend kooli avab oma uksed kõigile huvilistele. Praegu tegutseb Eestis ligi 70 mõisakooli. Siin on vaid väike valik parimatest paladest.