pexels

Amteli (autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit) statistika näitab, et 2018. aasta esimese üheksa kuu jooksul on Eestis registreeritud 5017 uut tarbesõidukit. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tendents kasvav, tervelt 8,5% ehk 391 tarbesõidukit.

Registreerimiste arvu poolest on sel aastal populaarseim Citroën – sel aastal on Eestis omaniku leidnud 721 selle margi tarbesõidukit. Protsentuaalne müügitõus on sarnane turu üldisega – 8,4% ehk 56 uut masinat.

Edetabeli analüüsil tuleb tunnistada, et eestlased on küll tublid ja edukad, kuid mahud on meil siin väikesed. Näiteks kui autot Renault Alaskan müüdi eelmise aasta esimese kolmveerandi jooksul kaks masinat ja sellel aastal kaksteist, ilmub tabelisse müügikasvu märkima uhke number 500%.

Tarbesõidukite kogupark on stabiilne, järelturg toimib

Amteli tegevjuht Arno Sillat toob välja, et tarbesõidukite turukasv näitab ka majanduskasvu: “Tarbesõiduk, nagu nimigi ütleb, ostetakse tarbe pärast – kui masinaga on vaja tööd teha. Keegi ei osta õuele veel üht kena punast kaubikut, et oleks ilus vaadata. Tarbesõiduki soetamine on investeering viieks-kuueks aastaks, vahetevahel veel kauemakski. Suured veoautod on kallid, väikesele ettevõttele on ka väikese n-ö pirukaauto ost suur ettevõtmine.”

Arno Sillati hinnangul on Eesti tarbesõidukite turg küllalt stabiilne – korraga on Eestis umbes sada tuhat tarbesõidukit, väikeste kõikumistega üles- ja allapoole. “Suund on üha rohkem uue auto soetamisele – auto ostetakse töö tegemiseks ning keegi ei taha sattuda olukorda, kus klient ootab, aga tellimust täita ei saa, sest auto vedas alt. Kuna aga uusi autosid ostetakse rohkem ja tarbeautode kogus on Eesti kohta ligilähedaselt sama, näitab see, et järelturg on olemas – kasutatud tarbeautosid on võimalik edasi müüa. Sõiduautosid tuleb Eestisse iga nelja-viie aastaga juurde näiteks umbes 100 000 ning neid on raske edasi müüa, sest naaberriikides on vanade autode ostule kehtestatud kõrged maksud.”

Tarbeautode järelturul pole piiranguid seadvaid makse ning Arno Sillati sõnul edeneb nende müük kenasti üle kogu maailma. “Küllalt hea turg on näiteks Aafrika,” kommenteerib Amteli tegevjuht. “Vanu sõiduautosid sinna ei taheta, aga vana veoauto leiab kergesti ostja. Samuti ostetakse kasutatud tarbesõidukeid Euraasiasse, endise Nõukogude Liidu riikidesse, aga ka Euroopasse, näiteks Soome. Võib öelda, et kasutatud tarbeauto müük ei ole väga keeruline. Neid müüakse ja ostetakse ka Eesti-siseselt, aga Eesti ettevõtja püüab enesele siiski pigem uue tarbesõiduki soetada.”

Firma sõiduautode võimsuspõhine erisoodustusmaks ei toonud Sillati hinnangul tarbeautode müügis märkimisväärseid muudatusi. Küll aga võib öelda, et sõiduautode puhul on võetud siht väiksema võimsusega masinate poole.

“Kaubikute erakasutust maksustakse teisiti ja ilmselt ka kontrollitakse vähem, aga pereautodena kaubikuid siiski Eestis ei kasutata,” märgib Arno Sillat.

Võimalikult isiklik lähenemine automüüjalt ...

“Väikeettevõte või alustav ettevõte peaks eelkõige valima auto, mis teeniks ettevõtte eesmärke maksimaalselt, aga võimalikult väikese kuluga,” arutleb Amservi Opeli ärikliendi müügijuht Urmas Brück.

Ükskõik millise automargi esindusse sammud seada, peaks ettevõtja kõigepealt võimalikult täpselt läbi mõtlema, millised on tema vajadused ja ootused. “Sobiva mudeli leiame ja oskame soovitada ettevõtetele kergesti, kui on teada veetava kauba kogus, kaal ja mõõtmed ning veetavate inimeste arv,” räägib Brück ning märgib, et tänapäevaste autode hulgast võib kergesti leida ka selliseid, mis on väga multifunktsionaalsed – sobivad inimeste transpordiks, kuid on kasutatavad ka kaubaveoks.

“Sobiva mootori valikul on tähtis aastane läbisõit (see võib ettevõtetel sõltuda ka hooajalisusest, näiteks väikestel tootmis- ja põllumajandusettevõtetel) kui ka päeva läbisõit ja ühe sõidu ulatus ehk lühisõitude arv. Väiksema läbisõidu ning suurema linnasõidu ja lühisõitude osakaalu korral võib olla kliendile parim lahendus väiksemate kasutamiskuludega ja ökonoomne bensiinimootor,” räägib Brück ning kinnitab, et nende pakkumised lähtuvad kliendi soovidest ja vajadustest, mis saavad tihti rätsepatööna täiendatud vajalike lisateenustega, nagu soodsamad hooldused, garantiid, finantseerimine ja kindlustus. “Kokkuvõttes tagavad need kliendile parima ja soodsaima pakkumise ning muretu autokasutuse järgnevate aastate jooksul,” arutleb ta.

Ettevõtte kasvades ja arenedes võib vajalikuks osutuda ka auto(de) vahetus enne liisinguperioodi lõppu.

Urmas Brück kinnitab, et siingi leitakse kliendile lahendus, et ettevõtte transpordilahendused vastaksid tema vajadustele ning toetaksid ettevõtte arengut.

“Tihti, kui valida sobivaim uus sõiduk, kaasnevad sellega ökonoomsemad mootorid oluliselt väiksemate kütuse- ja hoolduskuludega, mis hakkab ennast kohe ära tasuma – säästetakse remondi- ja kütusekuludelt ning võidetakse ajas, mille jooksul saab tegeleda ettevõtte põhitegevustega,” märgib ta.

... ja liisingupakkujalt

“Ilmselt üks esimesi ja tavalisemaid finantseerimistooteid, mida väikeettevõte vajab, on liising. LHV liisinguga saab lihtsalt ja kiiresti soetada oma ettevõttele vajaliku töövahendi, olgu selleks sõiduauto, kaubik, tootmisseade või rasketehnika. Maksed uue ostu eest saab ajatada kuni kuuele aastale,” tutvustab LHV autoliisingu võimalusi panga kommunikatsioonijuht Priit Rum.

Üha personaalsemate pakkumiste suunas liiguvad ka pangad. Nii on isiklik lähenemine esimene punkt, millele Rum oma panka ja liisingulepinguid tutvustades viitab – ettevõttel on personaalne kliendihaldur.

“Koos finantseerimispakkumusega saab meilt soovi korral ka enamiku Eestis tegutsevate kindlustusseltside hindade ja tingimuste võrdluse. Liisingumaksete automaatseks tasumiseks saab vormistada e-arve püsimaksekorralduse ning meie interneti- ja mobiilipank võimaldavad saada lepinguga seonduvast igal hetkel detailse ülevaate ning pakuvad lihtsat iseteenindusvõimalust,” räägib Priit Rum.