Tavasuhtlemisega ei levi

HIV-positiivse ohtlikkus inimese enese ja kaaskodanike jaoks ning temaga kaasnev müüt ei ole omavahel otseses põhjendatud seoses. Nii on näiteks tuulerõugeid põdev inimene kaaskodanike jaoks ohtlikum, sest tuulerõuged võivad levida ka tavasuhtlemisega, HIV seevastu mitte. Leetrite puhul nakatab üks viirusekandja inimesi keskmiselt kolm-neli korda rohkem kui HI-viiruse kandja.

Ka HIV-positiivsete ravi on muutunud. Veel viis aastat tagasi oodati ravikuuri algusega, kuni immuunsüsteem oli tugevalt kahjustunud, sest vanemate ravimitega kaasnesid kõrvalnähud, mille esilekutsumisega püüti viivitada. Praeguste ravimite puhul on selge, et mida varem raviga alustada, seda edukamalt see kulgeb. Viiruse eemaldamist organismist ei pea Lutsar lähitulevikus veel võimalikuks, aga arengud on kiired ja läbimurre võib tulla ükskõik mis suunalt ja millal tahes.

Oluline on järjepidev ravi

Prof Lutsari sõnul tõi vanemate ravimite kasutamine kaasa teatava skepsise, et HI-viirus suudab kiiresti ravimitega kohaneda ja seetõttu on ravimite mõju lühiajaline. Ometi saavutas ravimitööstus läbimurde ja viimaste aastate kogemused kinnitavad, et uute ravimitega saab viiruse täielikult kontrolli alla. Tänapäevane ravi võimaldab HIV-positiivsel emal sünnitada 99-protsendise tõenäosusega terve laps. Ilma ravita on see protsent umbes 60.

Täiesti hooletuks HI-viiruse kandjate elu siiski veel pidada ei saa, sest ravimite võtmisel tuleb jälgida täpset režiimi. Ravi katkestamine võib kaasa tuua selle, et konkreetse ravimi suhtes tekib viirusel ikkagi resistentsus ja mõne aja pärast uuesti ravimeid võtma hakates ei ole sellest lihtsalt kasu. „Arstid peavad koostama uue raviplaani koos uute ravimitega.“ Kui ravis juba rohkem kui paar-kolm korda paus sisse teha, võib viirus endiselt ka haiguseks areneda.

Võimsad müüdid ja tegelikkus

„Ravimid suudavad hoida viiruse ringlemise kontrolli all, ülejäänu sõltub meist endist ja ühiskonna teadlikkusest,“ selgitab Lutsar, miks HIV-ist tuleb rohkem rääkida. „Kui suudaksime saavutada rahvusvahelise HIV-ennetuse arengukava eesmärgid ja neid ületatagi ning kõik HIV-positiivsed saaksid oma viirusest teadlikuks ja jõuaksid ravile ning mis kõige olulisem – inimesed oskaksid hoiduda nakatumisest, oleks see tõenäoliselt viiruse leviku lõpp.“

Kindlasti ei aita suhtumine, et tegemist on kellegi teise probleemiga ja see polegi tõsi. Noored, kelle jaoks on kondoomi kasutamine ja vastutustundlik käitumine enesestmõistetav, ei ole suurim riskirühm. Samuti on süstivate narkomaanide seas suudetud HIV-i levikule piirid tõmmata puhaste süstalde jagamisega. Suurimaks riskigrupiks on kerkinud need, kes nakatumise vältimiseks midagi ei tee ja kellel on kondoomi kasutamine õigel ajal seksuaalkasvatusest välja jäänud. Nii minnakse juhusuhtesse arusaamatu valehäbiga kondoomi kasutamise suhtes või unustatakse hetkeks reaalsustaju. Kui see juhtus, ei julgeta ka testima minna, kuigi testimine oleks kõige targem samm. „HIV on ravi korral täiesti tavaline ja teistele ohutu viirus ning viirusest teadlik olemine igati tervemõistuslik lähenemine,“ ütleb prof Lutsar kokkuvõtteks.

Jaga
Kommentaarid