On kaalukas päev. Golden Gate’i silla kõrval asuvas staabis, kuhu Tonisson peagi oma väikese Hyundaiga vurab, tuleb otsustav kohtumine töölisesindajatega, kelle närvi on pingul. Sünnib ühisotsus, kas San Francisco laheala näeb lähiajal viimase 30 aasta suurimat tööseisakut?
Kui palju on sinust eestlast?

Hea küsimus. Eesti taust mängis mu kasvamisel muidugi suurt rolli. See on enamat kui ainult mu pere ajalugu. Aga olen sündinud ja kasvanud Ameerikas ning eesti keelt ei räägi.
Olen Eestis käinud kaks korda. Esimest korda 2000ndate alguses. Tundus vapustav olla nn päris-eestlaste keskel, keda ei koormanud enam nõukogude okupatsiooni taak.
Mida tead oma vanavanaisast Jaan Tõnissonist?

Ta oli kõige prominentsem tegelane meie peres. Isa ja vanaisa rääkisid mulle temast. Kolledži ajal õppisim Jaani elu ja Eesti ajalugu sügavamalt tundma. Alles praegu mõistan, kui kaalukas oli tema roll Eesti ajaloos.

Peamiselt rääkis mulle temast vanaisa Heldur. Kui nõukogude võim Eestisse tuli, oli ta natuke noorem kui mina. Tuli teha otsus üle piiri põgeneda. Aga Jaan võeti kinni ja tapeti.
Heldur tegi Jaani eest kampaaniat ajal, kui Päts oli juba de facto riigivanemaks määratud. Mind inspireerib tänaseni tema julgus hoida üleval usku, sel ajal kui oled lahingut kaotamas.
Ja nüüd on sul siin omad võitlused?

Võitlen, et Ameerikas säiliks keskklass. Et tööinimeste hääl kostuks ja inimesi koheldaks õiglaselt.
Sinu vanaisa Heldur suri tänavu juulis 102aastasena. Kui lähedased olite?
Mina sündisin ja kasvasin siin. Heldur elas küll Šveitsis ja Rootsis, kuid veetis mõne kuu aastast siin. Tal oli Palo Altos Stanfordi ülikoolilinnaku lähistel korter. Hoidis siin oma investeeringutel silma peal.

Inimesena oli Heldur paras pähkel.