Eesti algkapitaliga ja eestlase loodud Monese lahendab miljonite maailmarändurite mure avada pangakonto. Mullu kasvas Monese kolm korda. Mõtle globaalselt ja ära muretse väikeste asjade pärast, ütleb mobiilseid pangandusteenuseid pakkuva Eesti idufirma asutaja ja tegevjuht Norris Koppel.

Artikkel ilmus Eesti Ekspressi ärilisas Magnaat.

2000. aastal kolis Norris Koppel Inglismaale. Ees terendas uus elu tasuva tööga. Ta läks panka ja soovis avada konto, kuid jäi pika ninaga. Inglismaal peab klient konto avamiseks tõestama, et tal on ametlik elukoht, selleks piisab näiteks gaasiarvest. Koppel aga jagas korterit kaaslastega ja ükski teenus polnud tema nimel. Panga silmis oli ta kodutu. Polnud kohalikku pangakontot, millele laekuks palk või millelt tasuda üür.

Kolmteist aastat hiljem Florida valgel rannaliival puhates meenus Koppelile see ammune lugu. Sama mure kummitab ju veel miljoneid maailmakodanikke, mõtiskles ta. Mis oleks, kui looks mobiilse pangateenuse, mis annab igaühele võimaluse konto avada mis tahes riigis.

Kuidas Monese visioon vastu võeti, ilmselt peeti teid hullumeelseks?

Jah. Isegi kui meil oli juba midagi ette näidata, ei saanud kõik päris täpselt aru, millest ma rääkisin. Üsna pikka aega ei uskunud enamik inimesi, et asi võiks lendu minna. Oli neid, kes pidasid seda mahavisatud ajaks. Aga ega mulle näkku ei julgetud öelda, et ma hull olen.

Monese idee on pakkuda globaalset pangandust, mis toimib nii, et pole vahet, kes sa oled või kust sa tuled (eestlane Londonis või Pariisis või britt Eestis) – Monese kliendina saad nupulevajutusega endale uues riigis luua kohaliku pangakonto, millega käivad kaasas deebetkaart, rahvusvahelised ülekanded jm tooted. Veelgi olulisem – konto avamine käib kahe kuu asemel kahe minutiga. Ja seda turvaliselt ning nutitelefonis.

Praegu kaasate hooga investoreid, aga vahepeal oli Monesel keeruline seis. Tuli otsustada, kas üldse jätkata.

Tõsi, oli keerulisi hetki. Esiteks polnud ühtki teist näidet maailmas, et selline projekt võiks töötada. Ehitasime toodet, täpsemalt isikutuvastuse tehnoloogiat n-ö garaažis kaks aastat. Klientidega sel ajal kokku ei puutunud. Me ei teadnud, kas inimestel ikka on meie toodet vaja, ehkki ise uskusime väga.

Teiseks, tootele, mida klient pole isegi näinud, on raske leida arendusmeeskonda ja investoreid.

Esimese aasta rahastasin ettevõtet oma taskust, ja õnneks polnud kulu väga suur. Raha sain ka sõpradelt ja perekonnalt. See oli piisav summa, et taotleda Suurbritannia finantsteenuste litsents.

Seemneraha saime Eesti investoritelt. Litsentsi saime 2014. aastal ja kui järgmisel sügisel klientidega tegelema hakkasime, võeti meid superhästi vastu. Olime Suurbritannia esimene ainult mobiilne pangandusteenus. Saime meedia tähelepanu, ettevõtmine läks tempokamaks.

Muidugi oli olukordi, kus raha oli vähe. Mitu korda mõtlesin: kas elame selle üle? Nüüd oskame selliseid olukordi pikemalt ette prognoosida ja vältida. Monese on kiiresti liikuval rongil, aga liiprid ja rööpad on seatud õigesti.

Kuidas klassikalised pangad teisse suhtuvad?

Meil on vaja pankade ja teiste finantsettevõtetega koostööd teha, sest hoiame oma klientide raha eri pankades, eri riikides. Tuleb tunnistada, et ega pangad alguses eriti toru ei tõstnud ega saanud ka väga aru, mida me tahame teha.

Aja jooksul läks surve pankadele suuremaks. Nad tundsid, et tekib üha uusi finantsasutusi, mis haaravad nende turuosa, tükke nende tooteportfellidest ja et teenuseid osutatakse neist oluliselt paremini. Pankade ülim konservatiivsus ja passiivsus muutus huviks ning paljud pangad soovisid tulla meilt õppima. Siis oli Monese juba turul.
LONDONIS: Monese sündis Suurbritannias, sest seal on parem hüppelaud maailma. Väiksemas skaalas polegi mõtet mõelda, ütleb Norris Koppel. Foto: Paul Clarke/Erakogu

Ettevõtja ja pangandusspetsialist Indrek Neivelt püüdis teha sarnast asja – PocoPayd. Miks see käima ei läinud?

PocoPay oli väga vinge ettevõtmine. Monese tegi teisiti seda, et pühendas enne lansseerimist kaks aastat mõtestamisele, millist olulist probleemi aitame lahendada. Oleme oma klientuuri leidnud – aitame sadu tuhandeid, peatselt isegi miljoneid inimesi. Mulle on võõras ainult väiksele koduturule mõelda.

Kas teie ettevõtmisega saab tuua paralleeli Bolti (Taxify) „sõidujagamine” vs.taksod? Kuna ütlete, et te pole pank (olgugi et väga sarnane), siis olete pääsenud mõnest kohustustest, mis on pankadel?

Meile kehtivad reeglid klientide isikutuvastuse ja raha turvalise hoidmise ning rahapesu tõkestamise kohta täpselt nagu pankadelegi. Me ei pääse kergemini. Oleme isegi rohkem luubi all, peame usalduse võitmise nimel pingutama. Kui pangad meid ei usaldaks, ei saaks me areneda.

Tegin Monese registreerimise läbi. Kõik oli lihtne, kuni viimase sammuna tuli pildistada dokumenti mõlemalt poolelt ja teha endast video. Jäin mõtlema. Oli tunne, nagu võõras inimene oleks mul palunud end paljaks võtta.

Mind paelub ettevõtlus, kuna saan kompida iseenda võimete ja isiksuse ülemisi piire.

Aga kui sa panka lähed, siis pead ju ka dokumenti näitama?

Muidugi! Ma usaldan e-süsteeme, aga kuklas istub manitsus, et oma dokumenti ei tohi pildistada. Nüüd saatsin selle mingi äpi sisse! Aga tõenäoliselt olete selle eest hoolitsenud, et andmed jooksu ei pane?

Jah, turvalisus on üks meie alustala, kulutasime selle arendamisele palju aega. Tihtipeale inimesed guugeldavad meid, sest tekibki tunne, et esitatakse liiga palju küsimusi. Kuid äpi poodides on kümneid tuhandeid inimesi, kes ütlevad, et teenus on turvaline ja et nad on rahul. Meie usaldushinnang on 9/10. Pankadel on see tavaliselt 2–3 punkti kandis.

Kui palju teid internetis seetõttu rünnatakse, et teil on magus amps isiklikke andmeid?

Iga päev. Ilmselt nagu kõiki panku. Meie eelis on, et oleme algusest peale teadnud, et täielikult digitaalset teenust üles ehitades tekivad kõikvõimalikud kurikaelad, kes tahavad meie süsteemidesse sisse murda. Siin on meie eelis võrreldes tavapankadega.

Kas olete avastanud ka mõne kahtlase tehingu, mis võiks olla rahapesukatse?

Jaa, absoluutselt. See on asi, mis juhtub kõikide pankadega maailmas kogu aeg. Küsimus on, kuidas pank sellele reageerib. Meil on ehitatud välja kõikvõimalikud automaatsed masinõppel baseeruvad süsteemid, mis õpivad kasutajate käitumist ja reaalajas uurivad-vaatavad rahavoogusid. Isegi kui on pealtnäha süütud tehingud, kaalub masin, kas esineb kahtlaseid mustreid, mis võivad hiljem viia millegi negatiivseni. Oleme ka pankade rahvusvahelises suhtlusvõrgustikus.

Palun tooge mõni näide?

Iga päev juhtub näiteks sedagi, et inimesed püüavad kontot avada varastatud passiga, esitleda end kellegi teisena.

Miks ei saa Eestis e-residentidele pangakontode loomiseks sarnast süsteemi luua? Küll leiutatakse videokõnesid, küll ostetakse teenust soomlastelt.

Kui Monese on algusest peale ehitatud tegutsema rahvusvaheliselt, siis klassikalised pangad keskenduvad reeglina koduturule. Välismaalaste tausta on raske välja selgitada, see on pankadele koormav ja kulukas ning väliskliendid toovad lisariski. Puudub ka võimekus korralikuks isikutuvastuseks.

Kõik on muidugi võimalik ja kinni ka tahtmises.
BREXITI METEORIIT: Monese paigutas Londoni rongijaama ette meteoriidi, et hoiatada - kui Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, ei saa nad kosmoseagentuurist langeva meteoriidi kohta piisavalt vara infot. Laiemalt: Brexit halvab Suurbritannia. Erakogu

Praegu haldab Monese kontosid ja rahvusvahelisi ülekandeid ning deebetkaarte. On teil plaan areneda panga poole ja hakata näiteks laenu andma?

Plaanis on toote spektrumit kiiresti laiendada. Kuna kliendid seda soovivad, hakkame pakkuma säästukontosid ja laenutooteid. Siin on siiski erinevus tavapankadega: me ei plaani laenata klientidele oma bilansist, vaid toome parimad tooted kliendile kokku, ilma et ta ise peaks n-ö ringi šoppama.

Kuna enamik kliente kasutab meid peamiselt palgakontona, on meil erakordselt hea ülevaade nende käitumisest ja sellest, kus ja kui palju nad kulutavad. Saame selle baasilt pakkuda klientidele säästmisnõustamist.

Kas fintech ettevõtete ringkonnas tuleb välismaal selgitada, mis Eestis toimub?

Eesti skandaalid on välismaal tuntud. See pole küll igapäevane teema, aga aeg-ajalt tuleb jutuks. Kahjuks kaalutakse, kas Eesti on ikka seetõttu hea ja turvaline koht. Seda on eriti kahju vaadata selle taustal, kui palju tööd oleme aastakümnete jooksul e-riigi ja avatud ühiskonna nimel teinud. Aga küll me sellest halvast läbi tuleme!

Monese klientide arvu ega reputatsiooni pole skandaalid mõjutanud.

Kas sularaha kaob ära?

Pakun, et jah. Ei tea, kui kiiresti see juhtub, aga osa riike on juba põhimõtteliselt sularahavabad.

Mis on finantssektori järgmine innovatsioon?

Kogu pangandus liigub selles suunas, et ta muutub järjest rohkem automatiseeritud abimeheks ja aitab lahendada kliendi argiseid rahamuresid. Monese suudab tulevikus läbi äpi teada, milline on sinu tarbimiskäitumine, ta annab märku näiteks järgmisest autoliisingu maksest ja ütleb, kas sul on piisavalt selle tasumiseks raha. Kui pole, pakub abikätt või lahendusi. Nagu tark mees taskus. On näha, et pangandusmaailm liigub selles suunas.

Pangad, kes innovatsioonile ei mõtle, tunnevad seda varsti omal nahal üsna valusasti.

Kümne aasta perspektiivi on muidugi raske ette ennustada. Fakt on, et ka tavapangad peavad innovatsioonile rõhku panema. Pangad, kes arvavad, et see neid ei mõjuta, tunnevad seda üsna valusasti varsti oma naha peal.

Mis on teie kõige suurem õppetund ettevõtjana?

Pole mõtet väikeste asjade pärast muretseda. Alati on ukse taga ootamas uus ja suurem probleem. Miski ei lähe väiksemaks ega kergemaks. Kui raskusteks valmis oled ega muretse ette, nii et juuksed kukuvad välja, on oluliselt kergem.

Mind paelub ettevõtluse juures, et on võimalik midagi nullist ehitada üles oma visiooni ja näo järgi. On võimalik kompida iseenda võimete ja isiksuse ülemisi piire. Minu eesmärk on näha, kui kaugele ma suudan minna ja kuhu isiksusena areneda.

Usun, et Monesel on ühiskonnas positiivne roll, muudame võimalikuks asju, mida varem polnud. Ettevõtlus peab tegema ühiskonda paremaks.

Nimetaksite te end pankuriks?

Ei. Kui ma pankuritega aega veedan, saan kiiresti aru, et saame elust ja olust erinevalt aru. Pigem olen tehnoloog, kes juhuslikult tegutseb finantssektoris.