Kohtume Jaak Aabiga (58) reede õhtul superministeeriumis. Teeme ringi tema korrusel. See on kümnes. Mitte kõige kõrgem, nagu võiks eeldada bosside puhulKell on viis, lauad tühjad, kõik kadunud. Minister, rääkinud avalikkusele patud südamelt ära, hingab kergendatult.

„Näe, siin istub minister Tõniste, meil on 20 meetrit vahet,“ viipab Aab.

„Ja siin on kantsler – inimene, kes juhib ministeeriumi elu, ja tal on vaat selline laud. Ütle veel, et ei ole kokkuhoidu!“

Aabi kiidavad kõik. Näiteks ­Marju Lauristin on öelnud, et ta on Jüri Ratase valitsuses üks küpsemaid inimesi.

Mäletame, kuidas Keskerakonna peasekretär Aab võttis 2016. aastal savisaarlastelt üle erakonna büroo. Vahetas lukud ära, kemples Savisaare leeriga.

Kõik toimus nii elegantselt, et täna tunnustab isegi Yana Toom: „Jaak on väga töökas. Rahulik ja konstruktiivne. Hea suhtleja, valdab korralikult ka vene keelt. Kõrge stressitaluvusega. Olgugi, et ma olin vahepeal ta peale väga pahane.“

Stressi tõttu on Aab siiski kahel korral põgenenud. 

« Avalehele 35 Kommentaari