Vastupidi, me olime väga pettunud.

Kuidas nii?
Praegust katteallikakriisi oleks võinud ära kasutada selleks, et tõsta kaua madalal püsinud lahja alkoholi aktsiisi.

See kõlab natuke imelikult, et viimasel ajal te räägite viinatöösturitega ühte juttu: tõstame õlleaktsiisi, mitte viina oma!
Ma ei ole kindel, et [Liviko juht] Janek Kalvi on Eestis kehtiva kange alkoholi poliitika üle sama rõõmus kui mina. Meie kange alkoholi poliitika on minu meelest läinud õiges suunas. Kõrge aktsiis ja välireklaami keeld on koos hakanud tulemusi andma – tarbimine on jõudsalt vähenenud.
Lahjadele jookidele on meil teistsugune poliitika, sest kunagi usuti, et etanool lahjas alkohoolses joogis on tervislikum. Madal aktsiis ja leebed reklaamireeglid on lahja alkoholi tarbimist Eestis päris palju tõstnud. Selles mõttes oli valitsuse otsus tohutu pettumus – nad otsustasid tõsta mõlemat aktsiisi ainult viie protsendi võrra, seega kaitstes olukorda, kus lahja alkoholi aktsiis jätkab väga madalat taset.

Küllap olete sel teemal peaministrile pikki loenguid pidanud.
Taavi Rõivas oli sotsiaalminister, kui alkoholipoliitika roheline raamat koostati. Ta teab väga hästi, kuidas alkoholiturg toimib, aga Rõivas räägib kaht juttu korraga. Ühest küljest ta nendib, et rahva tervist tuleb hoida, noorte tarbimist ennetada ja alkoholitarbimist laiemalt vähendada, aga samas esitab tootjatega väga sarnaseid jutupunkte selle kohta, kuidas tootjate eneseregulatsioon toimib ja mingit seadusega sekkumist pole vaja.

Kas Riina Raudne ka ise alkoholi tarbib?
Miks poliitikud kardavad aktsiisitõusu nagu tuld?
Mille poolest erineb alkoholitöösturite suhtekorraldus tervisedendajate omast?
Ja kas Riina Raudne näeb alkoholitööstuses korruptsiooniohtu?