Homme natuke enne kella üheksat (intervjuu toimus esmaspäeval - toim.) maandub järjekordne Milano-Tallinna lennuk. Kas saabujaid kuidagi kontrollitakse?

Praegu on kokku lepitud, et lennujaamas on PPA ametnikud lendudel vastas. Jagatakse infomaterjale. Täiendavalt on kohal tõesti ka tervisevaldkonna esindajad ja osalt ka Punase Risti vabatahtlikud, kellega on kokku lepitud lennujaama saabujate tervisenõustamine.

See on nõustamine, mitte kontroll?

Jah, nõustamine. Juhul, kui inimesel on sümptomid ja ta tuleb riskipiirkonnast, siis kaasatakse kiirabi­brigaad. Täna tegelikult toimus kohtumine Terviseameti ja PPA vahel, kus lepiti kokku protseduurid, millisel juhul inimene suunatakse testimisse, millisel juhul koju või soovitakse jälgida või ei tehta kumbagi.

Tulevad ka termokaamerad. Need jõudsid Eestisse esmaspäeval. Tellimus sai tehtud eelmisel nädalal, paluti kiiresti tarnida ja suhteliselt kiires tempos tarnitigi.

Okei, lennujaamas antakse nõu ja öeldakse ka, et tuleks käsi desinfitseerida. Samas desinfitseerimisvahendid on Tallinna poodides otsas.

Lennujaamas kohapeal on vähemalt võimalik seda teha. Kodus tuleb üleüldiselt jälgida hügieeninõudeid.

Millal desinfitseerimisvahendid jälle poodidesse jõuavad?

Tegelikult neid toodetakse osaliselt Eestis. Küsimus on selles, et sisu tehakse kohapeal, aga näiteks pumpasid desopudelitele tehakse Hiinas. Täiskomplekti ei pruugi hetkel saada. Soovitan pöörduda otse tootjate poole. Hulgimüüjad on kinnitanud, et on andnud tavapärasest suuremat tellimused sisse.

Kas Eestil enda riiklikku kriisivaru pole?

Desinfitseerimisvahendeid varuvad haiglad, aga laovaru terviseametil või riigireservil ei ole. Käivitasime samas ka Euroopa Liidu ühishanke, mille lõplik tulemus pole veel teada.

Mida Eesti tellis?

Maskid, kitlid, prillid, respiraatorid, kindad... Need on mõeldud tervishoiuasutustele ja näiteks ka lennujaamas jagamiseks.

Britid ja ameeriklased on teatanud, et nemad valmistuvad hüppeliseks nakatunute arvu kasvuks. Eesti ametnikud ütlevad, et Eestis ei tule hüppelist kasvu. Kas meie ametnikud teavad midagi rohkem või midagi teistsugust kui nemad?


„Mõnikümmend nakatunut tähendaks Eestis juba tõsisemat tervisemuret.“

Riigid on erinevad. Lennujaamad on erinevad. Reisimise sagedus on erinev. Hetkel lähtub Eesti teadmisest, et praegu on reisimise n-ö madalhooaeg. Järjest on tehtud uusi proove. Hetkel üle seitsmekümne proovi, millest üks on olnud positiivne – meesterahvas, kes Riiast bussiga tuli.

Tallinna-Riia vahel sõidab ööpäevas paarkümmend bussi. Ma arvan, et ega Eesti riik ei tea, kes need inimesed bussides on, kust nad tulevad, kust reisi alustasid.

Oleme jõudumööda kaardistanud võimalikke kanaleid ja riskipiirkondi. Oleme kaasanud ka lennufirmad, lennujaamad, suuremad reisioperaatorid sadamates, samuti bussifirmad.

Tõsi on aga see, et lennujaama saabujate varasemaid käike teame paremini. Bussidega on teistmoodi. Busside lauskontrolli – ja üldse vist väga head järelevalvet – ei tehta kuskil. Vestlesin just Leedu ministriga nädalavahetusel, ka tema ütles, et tuleb hakata mõtlema busside peale.

Eesti ei valmistu selleks, et toimub hüppeline nakatunute arvu kasv?

Eesti ohuhinnangud ei näita seda. Oleme kaardistanud haiglate võimekuse. Kui näiteks Eestis on koroonaviirusesse nakatunuid rohkem, kui meil on isolatsioonivõimalusi haiglates, siis ilmselt tuleb patsiendi käsitlus üle vaadata. Kellel on kerged sümptomid ja tugevam tervis, saab olla kodus karantiinis, ja kellel on tõsised sümptomid, vajab ravi haiglas.

Kui inimene on kodus karantiinis, siis lihtsalt talle öeldakse: ole kodus? Ega politseinik ei valva ukse taga?

Sellepärast rõhutangi elanikkonna teadlikkust. Itaalias ei ole 2000 nakatunust kaugeltki kõik haiglates. Lihtsamate sümptomitega saadetakse koju ja antakse juhiseid kaasa. Politseid ukse taga pole.

Hiinas püstitati välihaiglaid. Lugesin, et ka britid valmistuvad millekski sarnaseks.

Pole realistlik, et selliste arvude puhul tervishoiusüsteem ise hakkama saaks. Mis mind ministrina... ütleme, et ebameeldivalt üllatas, on Itaalia väga kiire nakatanute arvu kasv. Ligi kaks kuud on kogu Euroopa Liidu peale olnud mõnikümmend nakatunut ja suhteliselt rahulik. Kümne päevaga sai sajast nakatunust kaks tuhat, kõik põhiliselt ühest riigist. Kui 10 päeva jooksul on sellised arengud toimunud, mis täpselt siis 10 päeva jooksul edasi saab?

Eelmise neljapäeva valitsuse pressikonverentsil kostsid mitu ministrit, sealhulgas teie, et Eesti reageerib proportsionaalselt. See kõlab niimoodi, et vaatame, mis juhtub, ja siis midagi teeme... Mida „hüppeline kasv“ Eesti puhul üldse tähendab?

Eestis kokku on 95 isolatsioonipalatit. „Hüpe“ tähendaks seda, kui nakatunute arv jõuaks kümnetesse. See oleks süsteemile juba tavapärasest erinev koormus. Mõnikümmend nakatunut tähendaks Eestis juba tõsisemat tervisemuret.

Hoiame pöidlad pihus ja loodame, et midagi ei juhtu?

See pole päris nii. Ka meist suuremates riikides on nakatunuid mõnikümmend, need ei ole sadades ja tuhandetes.

Iga päev 40% kasvu ja arvud kasvavad kiiresti...

Täiesti nõus. Itaalia näide peabki tegema ettevaatlikuks. 13. veebruari Euroopa ministrite erakorralisel nõupidamisel oli selgelt näha, et Itaalia minister on mures. Ei saa öelda, et ta kuidagi alahindas ohtu. Tol hetkel tundus Eestis probleem väiksem, kuid solidaarsusest läksime loomulikult kohale.
KODUS ON VARUD OLEMAS: aga mitte koroonaviiruse pärast, kinnitab minister Kiik.
Foto: Tiit Blaat

Veebruari keskel paistis veel, et tehakse tühja asja pärast palju paanikat?

Mitte seda. Meie sõnum oli, et tuleb vahetada infot, jälgida olukorda Hiinas ja mujal, aga vältida ka samme, mis tervikuna tekitaks negatiivseid tagajärgi. See debatt kestab endiselt, mis on proportsionaalne reageerimine ja mis on ülereageerimine ja selle ohud. Ka näiteks ürituste ärajätmisel, koolielu ümberkorraldamisel on väga suur mõju inimeste elule. Kui me näiteks kõigile, kes täna koroonaviiruse testi küsivad, saadame kiirabi järele, siis ei saa kiirabi reageerida liiklusõnnetustele või muudele rasketele juhtumitele.

Ajakirjas Atlantic prognoosis Harvardi ülikooli viroloogiaprofessor, et on suhteliselt suur tõenäosus, et aasta jooksul saab 40–70% planeedi elanikkonnast koroonaviiruse. Oletame, et Eestis on kahe kuu pärast 50 000 nakatunut, 10 protsenti piisavalt raskelt, et vajavad haiglaravi. Ilmselgelt Eesti ei ole selleks valmis ja tegelikult isegi ei valmistu selleks?

Kui räägime nii ulmelistest arvudest, siis tuleb tõdeda, et ükski tervishoiusüsteem pole valmis. Niivõrd suure osa elanikkonna teeninduseks polekski realistlik varuga ehitada haiglaid või ravikohti.

Mis siis Eestis toimuks, kui oleks 50 000 haiget?

Riski kaardistamisel oleme käsitlenud ka stsenaariumi, kus pandeemiate puhul on nakatunuid küll mitte 50 000, aga 25 000–30 000. Hospitaliseerimise vajadus oleks sellisel juhul paari kuu jooksul kokku üle tuhande.

Aga 1000 jaoks meil palateid ei ole?

Isolatsioonipalateid ei ole. Vajadusel saab isoleerida tavalisi palateid. Kui räägime sadadest nakatanutest, siis oleks mõistlik tekitada mingisugune tööjaotus ka haiglate vahel. Mudelid on olemas. Kokkuleppeid sellisel kujul täpselt ei ole ja eks neid tuleb jooksvalt teha. Ega nakatanute arv ei jõua 10 pealt 10 000 peale ka ühe ööpäevaga.

Võtame Eesti kõige mustema stsenaariumi: 30 000 nakatunut. WHO andmetel on koroonaviirusesse suremus 0,5–2%. See tähendaks hüpoteetiliselt 150–600 surnut?

Meie prognoosi järgi on suremuse protsent siiski väiksem. Statistika on ebatäpne, kuna ilmselgelt annavad endast märku tõsisemate sümptomitega inimesed. Väga keeruline on hinnata, kui paljud koroonaviiruse nakkuse kandjad on haiguse niimoodi läbi põdenud, et nad ise ei saanudki aru.

Kas koroonaviirus on hullem kui tavaline gripp?


„Lihtsamate sümptomitega saadetakse koju ja antakse juhiseid kaasa. Politseid ukse taga pole.“

Praeguse info kohaselt on see nakkusohtlikum ja ka mõnevõrra suurema suremusega.

Eestis on praegu üks kinnitatud juhtum. Mis te arvate, mitu juhtumit tegelikult juba kohal on?

Sellisel teemal ei hakka spekuleerima.

Haiguse raskemate juhtude lõppfaas on ränk kopsupõletik, hingamisraskused, inimesed pannakse hingamis­aparaadi alla. Kui palju on Eestis hingamisaparaate, kui paljude raskete juhtumitega korraga toime tuleks?

Arvan, et umbes sada rasket juhtumit nädalas, siis tuleks teha juba suuremad ümberkorraldusi haiglates. Mõnekümnega on lihtsam hakkama saada.

Kas valitsus on arutanud võimalust Tallinna-Milano lennuliin kinni panna?

Sellist arvamust hetkeseisuga ei ole.

Kui suur peab nakatunute arv Põhja-Itaalias olema, et Tallinna-Milano liin kinni pandaks?

Tuleb lähtuda ekspertide hinnangutest. Kui näeme mõnevõrra suuremaid arve, siis tuleb kaalutlusotsus teha. Praegu pole Eesti Vabariigi valitsus reiside tühistamist ja lauskeelamist arutanud. Tõsi on aga seegi, et homme on töörühm jälle koos.

Minultki on küsitud, et mitu haigusjuhtumit on Eestis vaja selleks, et me kutsuksime koole kinni panema või üritusi ära jätma. On väga suur vahe, kas nakatunuid oleks palju kuskil väikses piirkonnas või ühes bussis vms. Number üksi ei ole piisav indikaator.

Kas teie isiklikult praegu lendaksite ringi?

Nüüd ja praegu, arvestades ka ministri vastutust, peab riigist lahkumine olema väga põhjendatud. Brüsselis toimub erakorraline koosolek, sinna lähen. Samal ajal on teatud üritused ära jäänud või vähemalt mina pole läinud. Järgmine nädal pidi mul olema ÜRO üritus New Yorgis. See tõenäoliselt toimub, aga vähendatud kujul. See on üks naiste õiguste teemaline üritus, kuhu ma ei lähe. Osalevad kohapealsed esinejad.

Artikli pealkiri on seega olemas: Tanel Kiik loobus koroonaviiruse tõttu naiste õiguste eest võitlemisest?

Ikka-ikka!

Kas laeva-, bussi- ja lennufirmad juba käivad pinda, et ärge tekitage paanikat, meil äri kannatab?

Niimoodi just mitte, aga mul pole ammu olnud nii telefoni­kõnede rohkeid nädalavahetusi kui praegu. On neid, kes arvavad, et peaksime rangust juurde panema ja kehtestama täiendavaid meetmeid. Loomulikult leidub ka neid, kes küsivad, miks te ühele juhtumile nii jõuliselt reageerite.

Kui vaadata Balti riike ja Põhjamaid, siis oleme pigem keskmisest tugevama reaktsiooniga riikide nimekirjas. Leedu on kahtlemata kõige tõsisemaid samme ette võtnud. Lätist oleme jälle meie mõnevõrra jõulisemad olnud ja Soome on reageerinud veel pehmemalt – pigem suhtutakse seal, et erinevaid terviseriske – nagu viirused ja gripp – varitseb aasta läbi.

Kas Euroopa Liidu ühishankesse lisas Eesti ka laibakottide tellimuse?

Ei.

On teil endal kodus tangained, seep ja esmatarbekaubad varutud?

Kuna poodi jõuan harva, siis ostan palju korraga. Põhimõtteliselt jah, mul on teatud varud olemas, aga see on kogu aeg niimoodi käinud, mitte koroona pärast.

Mitu apteeki läheb aprillis kinni?

Minu prognoos on, et ka pärast 1. aprilli on Eesti Vabariigis üle 400 apteegi.

Te eeldate, et ketid suudavad tehingud ära teha?

Kas frantsiisilepingud tehakse täies mahus kõigi tänaste apteekidega või mõnes kohas loobutakse teenuse pakkumisest – nii on juhtunud ka ilma reformita ja nii juhtub ka tulevikus. Praegu on küsimus 34 asulas, kus pole nõuetele vastavat apteeki, aga see arv kogu aeg väheneb. Kas see jõuab aprilliks nulli, ei oska öelda.

Kujutame ette 2021. aasta aprilli. Reformist on aasta möödas. Öelge 3–4 näitajat, millega mõõdaksite reformi edukust?

Esimene punkt on see, et ravimite kättesaadavus peab olema üle Eesti tagatud.
KOALITSIOONI TERVIS HEA: Tanel Kiik suudab enda sõnul praeguse valitsusega edasi elada.
Foto: Tiit Blaat

Kas praegu ei ole?

Praegu on ka.

Teine punkt?

Neid apteeke, kus kohapeal proviisoreid töötab, on rohkem. Kolmas punkt on see, et väheneb üksikute hulgimüüjate mõju.

Kas see tähendab, et kui kahe suure hulgimüüja turuosa langeb, siis on reform õnnestunud, ja kui turuosa suureneb, siis on reform ebaõnnestunud?

Mina ei mõõda kellegi turuosa. Toon konkreetse näite: apteekide sulgemisaktsioon. Kui me enam selliseid aktsioone ei näe, siis on see apteegireformi töövõit.

See on sama argument, mille Jevgeni Ossinovski on välja toonud, et apteegireform tehti viis aastat tagasi sellepärast, et reformi tegijad teadsid tulevikku ette, et detsembris 2019 sulgevad ketiapteegid protestiks oma uksed, ja selle ära hoidmiseks tuleb reform teha... Aga olgu, teie saite apteegireformi päranduseks. Kui oleks ise seda algusest peale teinud, oleksite samamoodi teinud?

Täpselt sellisel kujul mitte. Aga kuna reformi oli pikalt tehtud, siis selle tagasipööramiseks ma kaalukaid argumente ei näinud...

Eraomandi kaitse ei ole kaalukas argument?

Üleminekuperiood oli pikk ja põhimõte, et hulgimüük jaemüügist lahutada, seda põhimõtteliselt ma toetan.

Kas senised omanikud lähevad kohtusse riigi vastu?

Nende otsus, nende õigus. Mina ei oska hinnata.

On neil õigus kompensatsioonile, kui neil võetakse omand käest?

Omandit käest ei võeta. Lihtsalt nende tegevusload kaotavad kehtivuse.

Kuidas koalitsiooni tervis on? Kui EKRE apteegireformi reformis, siis Helle-Moonika Helme rääkis ka teie umbusaldamisest ja teatas teie kohta „Ta on lihtsalt üks minister“.

Koalitsiooni tervis on hea. Üksikud ülbed ütlemised ei kaunista ütluste andjaid, aga mina suudan nendega elada.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!