5. juunil esitas riigikontrolör ­Janar Holm Riigikogule aruande „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel. Kas riik teab, millised ohud tulenevad toidus sisalduvatest taimekaitsevahendite jääkidest, ja teavitab neist“. Selles leiti, et ei Maa­eluministeerium ega Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ei tohi väita, et kogu Eestis müüdav toit on ohutu, kuna toidu-uuringute ja laborianalüüside hulk ei ole piisav ning järelevalves on puudusi.

Nii maaeluminister Mart Järvik kui põllumajandusameti (PMA) ning VTA esindajad olid auditi suhtes pigem üleolevad.

Nädala alguses muutis Järvik meelt: ta laseb teha oma erakorralise auditi, kus tuleb selgeks teha toiduohutuse protseduurid ja reeglid.

Riigikogulane Peeter Ernits ennustas Facebookis „peade lendamist“.

Maaülikooli professor, biokeemik Tõnu Püssa on toidutoksikoloogiat põhjalikult uurinud. Ta võrdles värsket auditit kümne aasta taguse Riigikontrolli auditiga ning leidis, et peaaegu midagi pole muutunud.

Riigikontrolli auditi keskmes olid taimekaitsevahendite jääkidest tulenevad ohud taimses toidus (sh loote arengut kahjustavad, DNAd kahjustavad või vähki tekitavad ained). Kas auditi tulemused tegid teid murelikuks?

Arusaamatu, miks uuritakse nii palju Eesti ja just mahetooteid, kui on teada, et inimesed söövad põhiliselt ikkagi neid tooteid, mis tulevad väljast, ja tavatooteid, kus on suure tõenäosusega ka kõrgem pestitsiidide tase. Juba 2009. aasta Riigikontrolli auditis öeldi, et pestitsiidide määramise võimekus on väike, siin pole midagi muutunud.

Ega neid analüüse väga palju teha ei saa, küsimus on ikkagi hinnas. Riigile läheb see kõik kalliks maksma. Ma ei taha öelda, et analüüside arvu peaks suurendama, aga uurima peaks ikka neid toiduaineid, mida inimesed kõige rohkem söövad. Uuritakse kallutatult.

Te peate silmas, et toitu ­näidatakse puhtamana, kui see tegelikult on? Riigikontroll avastas, et laboris tehtud analüüside tulemusi töödeldakse arusaamatust metoodikast lähtudes viisil, mis näitab taimekaitsevahendite jääkide sisaldust tegelikust poole väiksemana.

Kui Euroopa toiduohutusameti juhendi valemis tulemused jagatakse kahega, siis on see ju analüüside tulemuste võltsimine. Aga miks ei võiks nii olla ka teises suunas – kindluse mõttes peaks tulemusi hoopis kahega korrutama ja siis hindama vastavust piirnormidele? Juhend töötab tootja kasuks, aga mitte tarbija kasuks.