Mis on teie kui teadlase jaoks maailma haaranud koroonaviiruse puhangu juures kõige huvitavam?

See on hulk näiteid, kuidas viirusega hakkama saadakse, ning hulk näiteid, kuidas hakkama ei saada. Selge, et on tehtud vigu.

Millised on suurimad möödapanekud?

Viga number üks: hiinlased magasid kahjuks maha aja, kui viirus ei olnud laialt levinud. Nad mõistsid, et viirus on patogeenne, aga oletasid esialgu, et see inimeselt inimesele ei levi. Otsustajad ei jõudnud otsusele, et tuleb tegutseda, ja see oli tõsine prohmakas. Viga number kaks: Lõuna-Koreas oli olukord veebruari keskpaigani rahuldav, aga nad ei suutnud õigel ajal jälile saada viiruse plahvatuslikule levikule ususektis. Kolmandaks käitusid saamatult Itaalia ja Iraan: kui viirus sinna jõudis, oli teada, et see levib inimeselt inimesele ja kui ohtlik see on, aga nemad magasid puhangu alguse maha. Viga oli ka kruiisilaeva Dia­mond Princess karantiinis hoidmine. Laeval sai viirus mingil põhjusel edasi levida. Ma ei tea, miks. Et viirus levis ventilatsiooni kaudu, ma hästi ei usu, sest koroonaviirused õhu kaudu väga hästi edasi ei kandu.

Kuidas nad siis kõige paremini levivad?

Liinibussi istet puudutades jääb sõrmedele vahest paar­kümmend eri viirust. Enamik neist on muidugi bakterite viirused, mis nakatavad ainult baktereid.

Piisknakkuse ja pindade kaudu. Koroonaviiruste virionid on suhteliselt suured ja väljuvad inimese organismist rääkides, köhides ja aevastades tekkivate tilkadega. Kaua nad õhus ei püsi, langevad üsna kiiresti maha.

Mille poolest koroona- ja gripiviirus sarnanevad, mille poolest erinevad?

Viroloogiliselt võttes pole neil peaaegu midagi ühist. Mõlemal on RNA genoom, aga see on vastupidise polaarsusega: gripiviiruse genoom on negatiivne, SARS-CoV-2-l positiivne.

Millised viirused on kõige paremini läbi uuritud?

Tõenäoliselt retroviirused, HIV. Kirjandust nende kohta on kaugelt kõige rohkem, HIVi kohta on avaldatud umbes 360 000 teadusartiklit.

Juhul kui koroonaviirus suveks ei taandu, siis kas viirust võib saada ka veekogusse ujuma minnes?

Ei. Vette ta pikaks ajaks püsima ei jää.

Milline ilm koroonaviiruse levikut soosib?

Ma arvan, et just selline ilm nagu praegu. Koroonaviirus on, nagu kõik teisedki viirused, päikesele tundlik. Sombune ilm peaks talle hästi sobima.

Kas näete maailmas ka häid näiteid praeguse viirusega toimetulekust?

Selliseid kohti, kus asjad kontrolli all, on mitmeid. Viiruse vastu praegu vaktsiini pole, ravimeid ei ole. Sa võid käituda nagu Põhja-Korea, et paned piirid kinni, võtad püssid kätte, ravivahendiks on Kalašnikov. Aga kui tegu on avatud riigiga, on naiivne mõelda, et viirust sisse ei tooda. Tähtis on ta õigel ajal kinni püüda. Ja sellega on enamik riike suhteliselt talutavalt hakkama saanud. Peale Hiina Hubei provintsi, Lõuna-Korea, Itaalia ja Iraani pole kuskil plahvatuslikku viiruse paljunemist. Kui võrrelda Itaaliat Saksamaa või Prantsusmaaga, on vahe ligi suurusjärk. Me ei saa viiruse sissetoomist takistada, aga tähtis on ta õigel ajal üles leida. Kui miski jääb märkamata ja tekib suurem kolle, siis puhanguks palju vaja pole: et tekiks kümneid ja sadu nakatunuid, piisab viiest või kümnest päevast.

Kas koroonaviirus nakkab enne sümptomite teket?

Enamlevinud arvamuse kohaselt vähe. Sümptomiks on nohu, köha ja aevastamine: nii väljub viirus haige organismist ja kandub üle tervele inimesele. Selle poolest erineb koroonaviirus gripiviirusest: gripihaige on nakkuslik juba päev-kaks enne sümptomite teket. Gripiviirus levib õhu kaudu kergemini.

Kas koroonaepideemia tabab kogu Euroopat?

Ei, miks. Kui viiruse üle käib agressiivne ja efektiivne kontroll, võib olla võimalik seda samamoodi kontrolli all hoida nagu Singapuris või Hongkongis. Aga mind isiklikult häirib, et kuidagi väga vaikne näib olevat Indias, Pakistanis, Bangladeshis, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Igas sellises kohas võib viirusekolle tekkida väga kergelt.
VIROLOOG ANDRES MERITS: „Me ei saa viiruse sissetoomist takistada, aga tähtis on ta õigel ajal üles leida.“
Foto: Argo Ingver

Mis teeb SARS-CoV-2 nii ohtlikuks?

Ma ei ütle, et ta on eriti ohtlik. Ta on „noor ja loll“ – kandus inimesele kui uuele peremehele üle ainult kolm kuud tagasi ja pole veel inimesega kohanenud. Kui talle õigel ajal jälile ei saada, võib ta jõuda sinna, kuhu ta jõudma ei peaks: vanemate, krooniliselt haigete inimesteni.

Kas praeguses olukorras talitab õigemini see, kes käib rahulikult tööl ja ütleb, et tema seda viirust ei karda, või see, kes hakkab vetsupaberit ja muid varusid kokku ostma ning üritab kodunt tööd teha?

Mõlemad teevad õigesti, kui käituvad ratsionaalselt. Kas üritada kodunt töötada või mitte, sõltub ametist. Ma arvan, et kõigil tuleb praegusel hooajal arvestada, et haigus, mis tundub tavalise külmetusena, võib olla põhjustatud koroonaviirusest. See võib olla meile tavaline koroonaviirus 229E või koroonaviirus OC43, aga võib olla ka SARS-CoV-2.

Koroonaviirus 229E ja koroonaviirus OC43 on Eestis juba aastaid ringelnud?

Jah. Ühtekokku levib maailmas inimeste seas neli koroonaviirust, mis tekitavad köha, nohu, kurguvalu, tavalisi külmetushaigusi. Neist Eestis on levinud kaks. Lisaks on veel raskemaid haigusi põhjustavad ja suurema suremusega koroonaviirused SARS-CoV-1 ja MERS-CoV ning nüüd ka SARS-CoV-2.

Kas on võimalik, et ka koroonaviirused 229E ja OC43 põhjustasid minevikus, kui nad loomadelt inimestele üle kandusid, inimestel sama tõsiseid haigusnähte nagu SARS-CoV-2 praegu?

Tõenäoliselt. Kui viirus saab kokku uue peremehega, siis esmakordne kohtumine läheb alati kuidagi hullusti. Tavaliselt kohaneb viirus kiiremini kui peremees. Kõik viirused muteeruvad. See ei tähenda, et ta muutub millegi poolest halvemaks, muteerumine on lihtsalt osa viiruse eksistentsist, viirust, mis ei muteeru, on sama raske ette kujutada kui inimest, kes ei hinga. Mutatsioonid on juhuslikud, ja küsimus on selles, milliseid mutatsioone sisaldavad viirused hakkavad levima. Tavaliselt on edukamad viirused, mis suudavad levida vaiksemalt ja tekitada vähem sümptomeid, nii et neid on raske märgata. Enamasti eelistab looduslik valik leebemaid mutatsioone.

Milline on kõige kummastavam SARS-CoV-2-ga seonduv fake news, mida märganud olete?

Igasuguseid põnevaid „uudiseid“ on. Osa uudiseid põhineb valesti tõlgendatud teadusinfol: näiteks paari päeva tagune „uudis“ viiruse jagunemisest kaheks. Teised on täiesti absurdsed. Näiteks internetis müüdavad „vaktsiinid“. Või see jutt biorelvast. Kui keegi teeb biorelva, siis milleks selline hädine ­biorelv? Võtnud siis juba MERS-CoV aluseks (MERSi suremus on 30% – EE)! Kui asja absurdini viia, siis võib öelda, et SARS-CoV-2 on tehtud Eesti valitsuskoalitsiooni vastu, sest tapab ennekõike pensionäre ja mehi ehk teiste sõnadega Keskerakonna ja EKRE valijaid. Tundub, et ainus, mida SARS-CoV-2 tõeliselt efektiivselt teeb, on majanduslik saboteerimine. Börsil lendavad triljonid paremale ja vasakule. Aga ma ei kujuta ette, et SARS-CoV2 võinuks kellelegi mingiski kontekstis kasulik olla.

Wuhanis paikneb mitu viroloogia­laborit, kus muu hulgas uuritakse nahkhiirte koroonaviirusi. Mida arvate sotsiaalmeedias levitatavast oletusest, et viirus võis kogemata valla pääseda laboris nakatumise kaudu?

Laboratoorsed nakatumisjuhtumid on võimalikud. Seda on juhtunud rõugetega, ebolaga, väidetavalt ka SARSiga. Aga laboratoorse nakatumise eelduseks on, et see konkreetne viirus oli üldse laboris, ja kõigi märkide järgi teda polnud. Kui oleks olnud, oleks täpselt teatud, kust ta tuleb, mida teeb ja kui ohtlik on, ning oleks suudetud ka tunduvalt kiiremini reageerida.

Te olete ise käinud Wuhanis viroloogialaboris. Mis tasemel see on?

Wuhanis on mitu viroloogialaborit. On viroloogia instituut, Wuhani ülikooli viroloogialabor ja rahvuslik võtmelabor. Tavalaborid on Eestiga võrreldes natuke tagasihoidlikumad, aga laborid, kus tehakse katseid ohtlikumate viirustega, on väga heal tasemel.

Viirusi klassifitseeritakse ohtlikkuse järgi: esimese kategooria omad on kõige leebemad, neljanda kategooria omad kõige hullemad. Mis kategooria viirus on SARS-CoV-2?

Juhuslikult võetud nahkhiirte koroonaviirus on tõenäoliselt teise kategooria viirus. SARS-CoV-2 on kolmanda kategooria viirus, nagu MERS-CoV ja SARS-CoV. Kolmanda kategooria viirused võivad individuaalselt inimestele väga ohtlikud olla, ka marutõve viirus kuulub kolmandasse kategooriasse. Neid viirusi, mis kuuluvad IV ehk kõige ohtlikumasse kategooriasse, on veidi rohkem kui peotäis: Ebola, Marburg, Nipah, Hendra ning mõned arena- ja bunyaviirused, millest teame praegu väga vähe. Need viirused on väga suure suremusprotsendiga, mõne puhul ligi 90, ja võimelised levima inimeselt inimesele. Kui saab alguse mõni puhang, on seda maha magada peaaegu võimatu. Neljandasse ohuklassi kuulub ka rõugeviirus, mis on ilmselt läbi aegade enim inimesi tapnud viirus.

SARSi suremus on 10 protsenti, MERSi suremus on kolmandik. Miks on mõneprotsendilise suremusega SARS-CoV2 paigutatud nendega samasse ohukategooriasse?

Sest ta levib kiiresti ja me teame temast veel liiga vähe, ning meil ei ole tema vastu kaitsevahendeid. Kui koguneb rohkem infot või töötatakse välja vaktsiin ja ravi, võidakse kategooriat muuta.
POLE PALJU VAJA: et tekiks kümneid ja sadu nakatunuid nagu Itaalias, piisab viiest või kümnest päevast. Pildil valmistub Schiavonia haigla patsient koroonaviiruse testiks.
Foto: NICOLA FOSSELLA / EPA / SCANPIX

Millised on kõige olulisemad seni veel vastuseta küsimused koroonaviiruse puhul?

Esiteks: millist rada mööda ta ikkagi inimestele kandus? Nahkhiire ja inimese vahel on selline ebamäärane koht. Teiseks: miks laste haigusjuhtumid nii haruldased on? Suremus vanusegrupis alla 10 eluaasta on null, see on suurepärane, aga tahaks teada, millest see tuleneb. Või miks on meestel suremusprotsent peaaegu kaks korda suurem kui naistel – on see seotud naiste parema immuunsuse või veel millegagi? Ka meie sotsiaalse käitumise osas on koroonaviiruse levik hea mudel, mis näitab, kui saamatult või edukalt me sellises olukorras käitume. Maailmalõpu viirus ta ei ole, kõige ohtlikum ka mitte, aga oleks parem, kui teda poleks.

Mida arvate väitest, et koroonaviirus pole midagi hullemat kui gripp?

Nii päris öelda ei saa. Jah, enamasti ta tõesti ei ole patsiendi jaoks midagi hullemat kui gripp või külmetus, aga viirusest lahti saamine võtab tunduvalt rohkem aega – sõltuvalt vanusest kuu või enam. Ka tundub praeguste andmete põhjal, et koroonaviirus suudab tavalisest hooajagripist tunduvalt sagedamini tekitada raskeid komplikatsioone.

Millist viirust te neist, mis praegu kuskil maailma laborites hoiul on, kõige ohtlikumaks peate?

Kui ajalukku tagasi vaadata, siis on selge, et kõige ohtlikum on rõugeviirus. Rõuged on tänapäeval maailmas likvideeritud, nii et alates 1980. aastatest nende vastu enam ei vaktsineerita. Hetkel on rõugeviirus alles kolmes kohas. Neist kohtadest kaks on suhteliselt ohutud: laborid Novosibirskis ja Atlantas. Aga kolmas koht on internet ja see on vähem turvaline.

Mida te selle all mõtlete?

Rõugeviiruse geneetiline järjestus on internetis avalikustatud ja hea tahtmise korral saab viiruse laboris umbes kahe kuuga järele teha. Seda juhul, kui laboritele ei rakendataks mingisuguseid kontrollimeetmeid. Rõugete vastu on olemas tõhus vaktsiin, aga soovi korral saaks nikerdada valmis ka sellise viiruse variandi, mis vaktsiinile nii hästi ei allu. Sel juhul võib muidugi mingi muu viiruse omadus kaduma minna, näiteks võib selliselt muudetud viirus raskemini levida. Rõugeviirus on seejuures suur ja keeruline viirus. Koroonaviiruse saaks laboris kokku panna paari nädalaga, gripiviiruse paari päevaga – juhul kui on olemas vahendid, oskused ja teada on viiruse genoomi järjestus.

Paljusid üliohtlikke viirusi – ­Ebolat, Nipah’d, Hendrat, koroonaviirusi – kannavad nahkhiired. Miks just nemad?

Ei saa öelda, et teistel loomadel viirusi poleks. Arvatakse, et ­inimesele potentsiaalselt ohtlikke viirusi on maailmas kuni 800 000 liiki, millest tunneme alla 0,2 protsendi. Kuid tõsi on, et nahkhiirtel on viirusi, sealhulgas inimesele potentsiaalselt ohtlikke viirusi kordades rohkem kui teistel loomadel. Nahkhiirte immuunsüsteem on teistmoodi üles ehitatud kui meie oma.

Mida tavaliselt nahkhiirte kohta ei teata? Number üks: nahkhiir elab kaua. Tavaline hiir elab üks-kaks aastat, sama suur nahkhiir võib elada 30–40aastaseks. Number kaks: hiir võib aastas ilmale tuua mitu pesakonda, aga nahkhiirel sünnib aastas üks-kaks poega. Kolmandaks: nahkhiirel on väga erinevad ainevahetuse tasemed. Praegu istub nahkhiir Piusa koopas. Tema süda lööb ühe korra minutis. Aga kui seesama nahkhiir hakkab lendama, siis ta süda lööb 2000 korda minutis. Ja ta hapnikutarve on lennates 2000 korda suurem kui puhkeasendis. Kui teie istute praegu tugitoolis ja teie süda lööb 60 korda minutis, siis kas te kujutaksite ette, et teie süda lööks 120 000 korda minutis? Või et teie hapnikutarve suureneks 2000 korda? See on võimatu! Nahkhiire reaktsioon stressoritele on täiesti teistsugune kui meil või enamikul teistel loomadel. Nende immuunsüsteem on üles ehitatud talumisele. Nad taluvad väga palju igasuguseid asju. Meie süsteem on üles ehitatud äratundmisele ja tõrjumisele. Meie mõistes on nahkhiirte immuunsüsteem defektne. Nahkhiirte immuunsüsteemis ei ole paljusid komponente, mis eksisteerivad meil, teistel loomadel.

Kui nahkhiirt tabab viirus, siis tema organism ei tegele viiruse väljatõrjumisega, vaid sellega, kuidas viirusega koos elada ja viirus välja kannatada?

Mask aitab peamiselt haigestunud inimesel vältida teiste nakatamist. Vastupidine efekt on suhteliselt väike.

Täpselt, jah. Nahkhiire immuunsüsteem püüab asja kontrolli all ­hoida, aga mitte rohkem. Seetõttu ongi nahkhiired nii paljude viiruste kand­jad, ja ma arvan, et viirused on selle üle ainult õnnelikud. ­Viirus ei taha ju midagi muud, kui ­elada ja paljuneda. Nahkhiir on viiruse jaoks ideaalne peremees: ei tapa viirust ära, viirus ei tapa peremeest ära. Nahkhiirtes on krooniliste viiruste levimise potentsiaal, arenemise potentsiaal kordades suurem kui ükskõik kus mujal.

Kui näen, et keldris on nahkhiir, ma ei peaks rõõmustama selle üle?

Ei, miks? Minule nahkhiired meeldivad, aga mina neid torkima ei läheks. Nahkhiirte torkimine, nahkhiirte söömine, koristustööd sellistes kohtades ja kassi omamine, kes nahkhiiri püüab, on väga suured riskitegurid, eriti troopilistes piirkondades. Mida vähem inimesel kontakte nahkhiirtega on, seda parem. Kuigi ma ei süüdista Eesti nahkhiiri milleski. Ei tahaks, et keegi hakkaks neid kiusama, niigi on teisi vähe. Pealegi on nahkhiir meil 2020. aasta loom.

Milliseid viirusi Eesti nahkhiired kannavad?

Eesti nahkhiirte puhul ei ole keegi kunagi huvi tundnud, kas ja milliseid viirusi nad kannavad. Teadmised selle kohta on null. Uuritud on seda Saksamaal, mujal Euroopas, uuritud on troopilisi nahkhiiri, kes elavad meeletult suurtes, kümnetest miljonitest isenditest koosnevates kolooniates. Nahkhiirte uurimine laboritingimustes on neetult raske. Nahkhiiri on väga raske kasvatada ja nahkhiirekoloonia, eriti putuktoiduliste nahkhiirte koloonia ülalpidamine on üks meeletu töö. Nad, kurinahad, ei käi sul ju taldriku pealt söömas. Putuktoidulised nahkhiired püüavad toitu ainult õhust. Katsu sa nende ees kärbsega ööpäev otsa vehkida. Puuviljatoidulised nahkhiired on lihtsamad pidada.

Wuhanis uuriti ka nahkhiirte koroona­viirusi?

Loomulikult. Et nahkhiirte koroonaviirused, sealhulgas ohtlikud koroonaviirused, on linna lähedal, teadsid Wuhani viroloogid vähemalt kuusteist aastat juba.

Kas SARS-CoV-2, mis praegu liikvele läks, on üks ohtlikumaid või oleks võinud veel hullemini minna?

Ma arvan, et oleks võinud veel hullemini minna. Praegune viirus ei lange päris ühte Wuhani lähedal asuvate ja praeguseks tuvastatud nahkhiirte viirustega. Kõige lähedasemad kolooniad, kust sarnast viirust leiti, on mitmesaja kilomeetri kaugusel.

Kui ma sõidan linnaliini­bussis ja puudutan ­sõrmedega tooli, kui ­palju viirusi mu sõrmedele jääb?

Paarkümmend erinevat vahest. Enamik neist on muidugi bakterite viirused, mis nakatavad ainult baktereid.

Kas Eestis tuleb SARS-CoV-2 epideemia?

Kui meil osatakse targalt käituda, siis tõenäoliselt epideemiat ei tule. Haigena tasub kodus püsida. ­Reisid tuleb läbi mõelda. Viiruse saamise võimalus väljaspool ohupiirkondi võib olla väike, aga võimalus probleemidesse sattumiseks, näiteks lõksu jäämine lendude tühistamise või karantiini tõttu, on suur. Pean seda ka endale meelde tuletama.

Kas me peame valmis olema, et sarnane uue viiruse puhang võib korduda ka tulevikus?

Kindlasti. Ainult me ei tea ligilähedaseltki, milline viirus, kunas ja kus. Viirusi on palju hullemaid olnud ja kindlasti leidub hulle viirusi ka meile seni tundmatute seas.

Kas koroonaviiruse vastu mask aitab?

Nii palju kui ma aru saan, aitab mask peamiselt haigestunud inimesel vältida teiste nakatamist. Vastupidine efekt on suhteliselt väike.

Kas haiguse kulg sõltub sellest, kui suure hulga viirusega on ta kokkupuutes olnud?

Jah, see on võimalik. Enamiku viiruste puhul on doos, esialgne nakkuskogus ning haiguse teke ja sümptomid omavahel seotud. Vähemalt katseloomade peal on kindlaks tehtud, et viiruse esialgne doos loeb. Inimeste peal neid katseid tehtud pole.

Kas koroonaviirus võib edasi kanduda putukahammustuse kaudu?

Ei, see on võimatu. Putukate ja lüli­jalgsetega ülekandumine eeldab keerulist kohastumist, mida koroonaviirusel ei ole ega tule. Niipalju kui ma tean, ei levita seda ka koduloomad. Ja samuti mitte närilised, ta ei pääse näriliste rakkudesse sisse.

Kas koroonaviiruse leviku piirkondades on poes maksma minnes targem eelistada kassapidajat või puutetundliku ekraaniga iseteeninduskassat?

Mina eelistaks ekraani. Siis on teada, mida pesema peab. Kopse seestpoolt pesta on keeruline.

Kas rahvaspordiüritusi tasub nüüd vältida?

Enamik inimesi väldib neid nii või teisiti.

Millist tüüpi viirused võivad olla suurim tulevaste võimalike epideemiate või pandeemiate allikas?

Üritasime poolteist aastat ­tagasi koos kolleegidega ­teha ­nimekirja potentsiaalselt inimkonda enim ohustavatest viirustest. Ja valitses täielik konsensus, et esikohal on koroonaviirus. Koroonaviiruste looduslik reservuaar on suur. Koroonaviirusel on võime suhteliselt kergesti peremeest vahetada, enamikul teistel viirustel seda võimet pole. Ta on võimeline õhu kaudu levima. Ja tüüpiliselt tekitab ta küllaltki raskeid haigusi. Kõiki neid asju kokku võttes on koroonaviirused tipus.

Kas võib loota, et soojade ilmade saabudes koroonaviiruse levik vaibub?

SARS-CoV2 hooajalisusele loodetakse palju. Muude koroonaviiruste hooaeg lõpeb aprillis või mai alguses, samal ajal RSV, gripi ja paragripiga. Paraku on aus vastus, et seda, kas ja mis määral SARS-CoV2 on hooajaline, me ei tea. Aga isegi kui ei ole, peaks tema jälgimine ja nakatunute kindlakstegemine lihtsam olema ajal, kui teistesse samalaadseid sümptomeid põhjustavatesse viirustesse nakatumine taandub.