Ühise punase niidina liidab Iisraeli, Laheriike ja USAd vaade Iraanile, kes püüab aktiivselt enda kasuks pöörata regioonis vohavat ebastabiilsust. Teheranist lähtuv oht pole siinkohal silmapete.

Pesitsusajal linnupoja tapmise eest võib saada kriminaalsüüdistuse, kuid abordi tegemine on nagu tühi koht, kirjutab vastulauses Sandra Jõgevale EKRE Kristliku Ühenduse juht ja praeguse Elu Marsi idee autor Tarmo Hints.

Maarjamäe memoriaali elutu kolossina säilitada pole mõtet. Talle tuleb anda uus elu.

Viirusepiirangutest hoolimata toimus Paide arvamusfestival ka tänavu. Niisamuti traditsiooniline erakondade esimeeste debatt. Ja täpselt samamoodi lõppes see vähemasti minu jaoks tõdemusega, et poliitiline debatt kui formaat on surnud.

Valgevene rahval pole ühtki tõsiseltvõetavat poliitilist liidrit ega ideed, kuid teda hoiab endiselt ekstaasis väljakannatamatu soov „lahutada“. Jääb loota, et ühel hetkel liider leitakse ja senine orgaaniliselt koordineeritud vastuhakk asendub jõulise ja nutika enda maksmapanemisega.

Kui jätta kõrvale Valgevene, mille võimude soovitus oli koroonaviiruse ennetamiseks viina juua, saunas käia ja traktoriga põllule minna, kehtivad Eestis (ja Horvaatias) tänaseks Euroopa kõige leebemad koroonapiirangud. Nii võiks minna vastu ka septembrile.

Üle poole sajandi tagasi kirjutas antropoloog Mary Douglas puhtusest ja mustusest kui ühiskonda struktureerivast printsiibist, mille kaudu tõrjutakse teatud praktikaid ja olemise vorme marginaaliasse.

Suured välisfirmad on pikapeale muutunud südidest investoritest juriidilisteks masinateks. Isegi selgetele pretensioonidele ei vasta bossid enne kui alles pärast kaotust kõige viimases kohtuastmes.

Tänapäeva Euroopa kultuuris on ebausk ja esoteerika vähem nähtavad, ent need pole kuhugi kadunud.

Advokaadid ja haldusjuhtimise magistrid jäävadki Toompeal valitsema, teistele seal kohta ei ole. Ajal, mil maailmas toimuv pannud ülikoolidele arenenud riikides tohutu surve, tasub seda silmas pidada.

Estonia teatri direktori Aivar Mäe ahistavat käitumist kirjeldanud naised on toimetusele teada. Ajakirjanikuna tean nende ees- ja perekonnanime, tausta ja motiive. Väide, et anonüümsete allikate juttu ei pea tõsiselt võtma, on lauslollus.

Meie enda kultuuriline eneseteadvus justkui ei vajakski selle kultuuri ainsas kodus kaitset, kirjutab ettevõtja Triin Teramäe vastukajana Siim Nestori arvamusartiklile “Tundub, et rassism on võitnud”.

Eesti ühiskond on Lihulas toimunud tulistamise tagajärjel ootamatult kiiresti jagunenud relvade vastasteks ja pooldajateks. See ajendas mind jagama mõningaid mõtteid, kuivõrd puutun võitluslike tehnikate õpetamise raames pidevalt kokku vägivalla ja enesekaitsega seotud teemadega.

Ühes Tallinna-lähedases väikelinnas kutsus neiu eriolukorra päevil oma 80aastasele vanaemale politsei, sest vanaema köhis ­kõvasti, aga keeldus vaatamata pereliikmete korduvatele ettepanekutele arsti juurde minemast.

Surmahirmuga hakkama saamist kergendavad religioon, rituaalid ja sümboolse süsteemi omaksvõtmine.

Eestimaa Roheliste aseesimees Kaspar Kurve kirjutab vastuseks Katre Palli artiklile „Kas kodanikupalk päästaks Eesti kriisist?“ (EE 13.5)

Eestis kodanikupalga kaalumise puhul tuleb küsida, mis probleemi me lahendame ja millist olukorda soovime saavutada.

Eestile on vaja selget tegevusplaani, kuidas meist saaks tänase kriisi valguses maailmas intellektuaalomandi, infotehnoloogia ja robootika arengu eestvedaja.

Kriisinormaalsuses tunnetatakse n-ö süsteemide sanitaarmiinimumi, ilma milleta ühiskond ei toimi. Kui see vundament ei ole ohus, siis saame hakkama.

"Eesti on praeguse puhanguga rahuldavalt hakkama saanud ja siin tahaksin lisaks tublidele meditsiinitöötajatele esile tõsta paljukirutud riigiametnikke," märkis viroloogiaprofessor Irja Lutsar oma facebook'i postituses, kus arutleb pikalt hiljuti arutlusele sattunud küsimuste üle: levitavad need lap...

Meid ümbritsev tegelikkus lilli ei huvita, olgu pandeemia või mitte.