Klass: äriklass

Aeg: 2007 

 

Hinne: 2/4+

Mõte kasutada LOT Polish Airlinesi (LO) lennuks Tallinnast New Yorki tekkis peamiselt lootuses, et sakslaste Lufthansa (LH) majandusliku tiiva all on ehk ka teenus muutunud LHga sarnaseks.
Tallinnast lendab Varssavisse LOT Polish Airlinesil (LO) pisikene Embraer145 istmekonfiguratsioonis 1-2. Äriklass asub nagu ikka lennuki ninaosas ja on muust salongist kardinaga eraldatud. Igaks juhuks suuremal määral, eks ikka selleks, et äriklassi teenindavast kahest veidi külamammiliku olekuga stjuardessist üks saaks kogu lennu rahulikult meie taga oleval pingireal lehte lugeda. Kardin ees, keegi ei näe!

Pardaleminek WAW-JFK lennule toimus üllatavalt sujuvalt. Pardameeskond pakkus kohe ka tervitusjooki, valikuks vesi ja apelsinimahl. Istmel ootasid comfort-kit hambapasta, kammi, sokkide, silmakatete ja kingalusikaga ning padi ja tekk.

LOTi lennukipark üle ookeani lendudeks koosneb suhteliselt eakatest Boeing 767 lennukitest. Äriklassis on osal laineritel vahetatud vanad toolid moodsamate Weberi lamamistoolide vastu, kuid selle väljaselgitamine, missugustel lendudel saab juba tänapäeval elementaarseks muutunud äriklassi mugavusi nautida, nõuab tõelist detektiivitööd. Suure surmaga õnnestus lõpuks LOTi tollase Eesti piletimüügiesindaja Estraveli ning lennufirma Soome kontori kaudu välja selgitada, et meie poolt valitud marsruudil sõitev B767-300 on see lennuk, mis äriklassis juba teiste firmadega võrdväärset mugavust pakub.

“Angled lie flat” toolid on küll veidi kitsamad kui näiteks Lufthansal, kuid siiski vägagi mugavad. Ergonoomiliselt on hästi paika pandud eelprogrammeeritud puhkeasend ning ka magamisasendis ei tekkinud kordagi mahalibisemise tunnet. Menüü ulatatakse kenasti nahkkaante vahel, kusjuures lõunasöök on kuuekäiguline. Joogikaart on samuti üsna mitmekesine. Laud on laudlinaga kaetud ning toidud tuuakse maitsekalt serveerituna “päris nõudel”, mitte plastist ühekordsetel alustel. Kogu ­catering toimus suhteliselt kiiresti ja nii kui ühe toidupalaga lõpule jõudsime, viidi tühjad nõud kiiresti ära ning asetati järgmine toidukord lauakesele. Kaugel kallis kunde oma söömisjärjega on, käiakse tihtilugu kardina vahelt piilumas.

Meelelahutusega on, tõsi, LOTi lennukites lood kehvapoolsed. Lisaks laeteleritele kogu lennukis on vaid äriklassis pakkuda täienduseks kesisevõitu videopleierid mõne filmiga. Kuigi ka pilt on videopleieritel postkaar­di suurune, kujuneb suuremaks mureks selle aparaadiga aja sisustamisel seadme vähene töökindlus – alles kolmas seade osutus selliseks, mis juba filmi subtiitrite keele valiku juures ära ei “hangunud”. Asjaolu, et sellelgi pildimasinal ekraan väheke mõranenud oli, stjuardesse ei morjendanud.

Kui üldjoontes võiks ­LOTi trans­atlantilise lennu pardateenindusele C-klassi hindeks isegi 4+ anda, siis ei saa märkimata jätta, et töökultuur ja tööjaotus on omapärane (ja sovetiaega meenutades ehk veidi ajaloohõnguline) ning viitab olukorrale, et kes kõrgemal ametikohal või pikema staažiga, see võib endale lubada tööajal pigem puhkust ning seda peavad ka kolleegid enesestmõistetavaks. Parim näide sellest oli asjaolu, et kui tavaliselt teenindab purser kliente samuti nagu ülejäänud stjuardessid, siis sellel lennul oli purserit näha ainult pardaleminekul ja veidi enne maandumist – kogu vahepealseks ajaks oli see härra otsustanud sulguda koos pilootidega kokpitti.

Omaette ooper on aga kogu LOT Polish Airlinesi maapealne teenindus, millele hinne 2 just paras ja ehk isegi väikese avansina tundub.

Varssavi lennujaam vajab hädasti laiendust, kuna on ilmselge, et olemasolevate lendude teenindamiseks ruumi napib ja kõvasti. Lounge’id tunduvad olevat pärit vanast sotsialismiajast ja ju olid siis kasutusel “deputatski zalina”, et kohalikud ülemused enne Moskvasse aru andma sõitmist ikka veidi lahedamalt aega veeta saaksid. Kui Frankfurdis on nii ­Business- kui ka Senator-lounge’ides enamikus ka duširuumid ja kõigis arvutid internetiühendusega, siis mõlemas Varssavi lennujaama äriklassi ootetoas (saaliks on siiki nii Preludiumi- kui ka Fantasia-nimelist toakest raske nimetada) puudus nii see kui teine. Ühes, tõsi, oli olemas tualett.

Äriklassi edasi-tagasi lend LOTiga Tallinnast New Yorki maksab koos maksudega umbes 27 000 krooni, mis on tublisti vähem kui enamikul Star Alliance’i vedajatel ning umbes sama palju kui One­Worldi ja SkyTeami kuuluvatel lennufirmadel.

On kuulda, et lähiajal võetakse kasutusele ka uued Boeing787 Dreamlineri lennukid, mis vähemalt tehnilise osa uuele tasemele tõstavad. Teeninduse osas kehtib ja tundub, et jääbki kehtima tõsiasi, et kui reisija ise teab, mida ta makstud raha eest saama peaks, ja seda küsib, siis ta selle ka saab. Teenindajapoolsele initsiatiivile lootma jääda ei maksaks.