Klass: äriklass
Aeg: 2007
Hinne: 2/4+
Mõte
kasutada LOT Polish Airlinesi (LO) lennuks Tallinnast New Yorki tekkis
peamiselt lootuses, et sakslaste Lufthansa (LH) majandusliku tiiva all on ehk
ka teenus muutunud LHga sarnaseks.
Tallinnast lendab Varssavisse LOT
Polish Airlinesil (LO) pisikene Embraer145 istmekonfiguratsioonis 1-2.
Äriklass asub nagu ikka lennuki ninaosas ja on muust salongist kardinaga
eraldatud. Igaks juhuks suuremal määral, eks ikka selleks, et
äriklassi teenindavast kahest veidi külamammiliku olekuga
stjuardessist üks saaks kogu lennu rahulikult meie taga oleval pingireal
lehte lugeda. Kardin ees, keegi ei näe!
Pardaleminek WAW-JFK
lennule toimus üllatavalt sujuvalt. Pardameeskond pakkus kohe ka
tervitusjooki, valikuks vesi ja apelsinimahl. Istmel ootasid comfort-kit
hambapasta, kammi, sokkide, silmakatete ja kingalusikaga ning padi ja tekk.
LOTi lennukipark üle ookeani lendudeks koosneb suhteliselt
eakatest Boeing 767 lennukitest. Äriklassis on osal laineritel vahetatud
vanad toolid moodsamate Weberi lamamistoolide vastu, kuid selle
väljaselgitamine, missugustel lendudel saab juba tänapäeval
elementaarseks muutunud äriklassi mugavusi nautida, nõuab
tõelist detektiivitööd. Suure surmaga õnnestus
lõpuks LOTi tollase Eesti piletimüügiesindaja Estraveli ning
lennufirma Soome kontori kaudu välja selgitada, et meie poolt valitud
marsruudil sõitev B767-300 on see lennuk, mis äriklassis juba
teiste firmadega võrdväärset mugavust pakub.
“Angled lie flat” toolid on küll veidi kitsamad kui
näiteks Lufthansal, kuid siiski vägagi mugavad. Ergonoomiliselt on
hästi paika pandud eelprogrammeeritud puhkeasend ning ka magamisasendis ei
tekkinud kordagi mahalibisemise tunnet. Menüü ulatatakse kenasti
nahkkaante vahel, kusjuures lõunasöök on kuuekäiguline.
Joogikaart on samuti üsna mitmekesine. Laud on laudlinaga kaetud ning
toidud tuuakse maitsekalt serveerituna “päris nõudel”,
mitte plastist ühekordsetel alustel. Kogu catering toimus suhteliselt
kiiresti ja nii kui ühe toidupalaga lõpule jõudsime, viidi
tühjad nõud kiiresti ära ning asetati järgmine toidukord
lauakesele. Kaugel kallis kunde oma söömisjärjega on,
käiakse tihtilugu kardina vahelt piilumas.
Meelelahutusega on,
tõsi, LOTi lennukites lood kehvapoolsed. Lisaks laeteleritele kogu
lennukis on vaid äriklassis pakkuda täienduseks kesisevõitu
videopleierid mõne filmiga. Kuigi ka pilt on videopleieritel
postkaardi suurune, kujuneb suuremaks mureks selle aparaadiga aja
sisustamisel seadme vähene töökindlus – alles kolmas seade
osutus selliseks, mis juba filmi subtiitrite keele valiku juures ära ei
“hangunud”. Asjaolu, et sellelgi pildimasinal ekraan väheke
mõranenud oli, stjuardesse ei morjendanud.
Kui
üldjoontes võiks LOTi transatlantilise lennu
pardateenindusele C-klassi hindeks isegi 4+ anda, siis ei saa märkimata
jätta, et töökultuur ja tööjaotus on omapärane
(ja sovetiaega meenutades ehk veidi ajaloohõnguline) ning viitab
olukorrale, et kes kõrgemal ametikohal või pikema staažiga, see
võib endale lubada tööajal pigem puhkust ning seda peavad ka
kolleegid enesestmõistetavaks. Parim näide sellest oli asjaolu, et
kui tavaliselt teenindab purser kliente samuti nagu ülejäänud
stjuardessid, siis sellel lennul oli purserit näha ainult pardaleminekul
ja veidi enne maandumist – kogu vahepealseks ajaks oli see
härra otsustanud sulguda koos pilootidega kokpitti.
Omaette
ooper on aga kogu LOT Polish Airlinesi maapealne teenindus, millele hinne 2
just paras ja ehk isegi väikese avansina tundub.
Varssavi
lennujaam vajab hädasti laiendust, kuna on ilmselge, et olemasolevate
lendude teenindamiseks ruumi napib ja kõvasti. Lounge’id tunduvad
olevat pärit vanast sotsialismiajast ja ju olid siis kasutusel
“deputatski zalina”, et kohalikud ülemused enne Moskvasse aru
andma sõitmist ikka veidi lahedamalt aega veeta saaksid. Kui Frankfurdis
on nii Business- kui ka Senator-lounge’ides enamikus ka
duširuumid ja kõigis arvutid internetiühendusega, siis
mõlemas Varssavi lennujaama äriklassi ootetoas (saaliks on siiki
nii Preludiumi- kui ka Fantasia-nimelist toakest raske nimetada) puudus nii see
kui teine. Ühes, tõsi, oli olemas tualett.
Äriklassi edasi-tagasi lend LOTiga Tallinnast New Yorki maksab koos
maksudega umbes 27 000 krooni, mis on tublisti vähem kui enamikul Star
Alliance’i vedajatel ning umbes sama palju kui OneWorldi ja SkyTeami
kuuluvatel lennufirmadel.
On kuulda, et lähiajal
võetakse kasutusele ka uued Boeing787 Dreamlineri lennukid, mis
vähemalt tehnilise osa uuele tasemele tõstavad. Teeninduse osas
kehtib ja tundub, et jääbki kehtima tõsiasi, et kui reisija
ise teab, mida ta makstud raha eest saama peaks, ja seda küsib, siis ta
selle ka saab. Teenindajapoolsele initsiatiivile lootma jääda ei
maksaks.