Seda, et Sydney on ühtlases suitsuvines, juhtub tihti. Eriti kevaditi, kui tegeletakse suuremate metsatulekahjude ennetamiseks kulu põletamisega. Ikka vallutab ühtlane suitsuvine terve linna ja see on Austraalia idakaldal omamoodi kevade tundemärk. Eile õhtul kontorist väljudes oli tuttav kevadekuulutaja tagasi, kuid seekord teadsid kõik, et tegemist on millegi suuremaga kui ainult kulupõletamine.

Metsatulekahjud on siinkandis üsna tavaline nähtus, eriti palaval ja kuival suvel (viimane suurem metsapõleng hävitas 2013. aastal Sinimägedes ühe päevaga üle 200 majapidamise), kuid seekord on kahjutuled võtnud suisa katastroofilised mõõtmed. Peamiselt seetõttu, et Sydney piirkonnas on üle 50 tulekahju, millest üle poole on väljunud kontrolli alt ning tugeva tuule tõttu on tule liikumine etteaimamatu ning väga kiire.

Uudistes räägitakse, et tegemist on New South Walesi piirkonna viimase dekaadi kõige hullema metsatulekahjuga ning ajaloo kõige ohtlikuma nädalaga. Üle miljoni hektari maad on praeguseks kas leekides või juba tulest hävitatud, tuhastunud on üle 150 majapidamise, hukkunud teadaolevalt kolm inimest, mitmed on teadmata kadunud. On välja kuulutatud erakorraline olukord (the state of emergency). Umbes 20 000 tuletõrjujat oli teisipäeva hommikuse seisuga võitlusvalmis, kuna oodatakse väga palavat ja tuulist päeva. Temperatuurid kerkivad kuni 38 kraadini ja tuuleiilide kiirus on kuni 90 kilomeetrit tunnis.

VÄGA KARM OLUKORD: Austraalia farmerid püüavad oma vara tule käest päästa. Selline pilt avanes eile 350 kilomeetri kaugusel Sydneyst.
Foto: PETER PARKS/AFP/SCANPIX

Siiani raadiotes kõige populaarsem teema, põud, on asendunud uuega – tulekahjud. Sotsiaalmeedia kaudu tehakse pidevat teavitustööd – millised maanteed on suletud, millised piirkonnad on ohtlikud ning kust põgeneda on juba liiga hilja, kuna väljapääsu enam ei ole ja inimesed peavad otsima varju ning lootma parimat. Ohutuse mõttes on suletud üle 500 kooli ja inimestel, kelle kodu asub rohkem tuleohtlikus piirkonnas ja metsas, on soovitatud lahkuda veel enne, kui tuli nendeni jõuab. Väidetavalt on vähemalt 100 000 majapidamist ohus, sest asuvad tulekolletest umbes 100 meetri kaugusel. Valmis on pandud ka mitukümmend turvakeskust, kust saab varju otsida. Sajad pered, keda tulekahjud on otseselt puudutanud, on loomulikult murtud ja kriisipiirkonnas asuvad inimesed on hirmul. Leevendust ei ole oodata ilmselt isegi õhtul, kui oodatakse lõunatuult, mis toob kaasa küll temperatuuri languse, aga paraku veel tugevamad tuuleiilid. Ainuke, mis hetkel leevendust tooks, on vihm, aga seda ei paista tulemas.

Kui paned raadio ja sotsiaalmeedia kinni ja astud Sydney kesklinnas tänavale, siis peale esmaspäeva õhtul saabunud suitsuvine ei anna suurtest tulekahjudest siiski veel aimu miski. Tõsi, päikest teisipäeva lõuna ajal enam ei näinud ning kõrgel taevas on paks suitsupilv, kuid tänavapildis ei ole tunda muret ega paanikat, kõik on ikka vanamoodi. Tavalisel Sydney kesklinna inimesel käib elu edasi täpselt nii nagu iga teine päev. Inimesed, kelleni tulekahjud otseselt ei ole jõudnud, on üsna positiivsed. Reaalsuses on esimesed tulekahjud Sydneyst umbes kahetunnise autosõidu kaugusel, seega igapäevast Sydney elu need ei mõjuta, ainult nii palju, et soovitatakse viibida rohkem siseruumides, kuna õhu kvaliteet on kehv.

Põhja pool ja suuremas ohupiirkonnas on inimesed aga ärevil ja valvel, jälgitakse uudiseid ja pidevalt uuenevaid informatiivseid internetilehekülgi. Valmistutakse juhuks, kui ootamatult peaks kodu läheduses tekkima uus tulekolle. Tähtsaimad paberid ja asjad on igaks juhuks välja otsitud ja kokku pandud ning tule tõrjumiseks vajalikud voolikud ja kustutid samuti valmis.