Elumärk mootorpurjekalt Admiral Bellingshausen

Laiema üldsuse jaoks lõppes edukas Antarktika ekspeditsioon poolteist kuud tagasi. Vaevalt kedagi huvitab, mis sellest ilusast laevast edasi on saanud.

Peale meie viie, kes me endiselt siin pardal kusagilt kuhugi teel oleme, ja peale reederite, kelle oma laev on. Ja noh, see perede asi. Reederite esialgne uhke plaan oli purjetada laev Antarktikast Arktikasse. Meid viit kutsuti sõitma väikest juppi alates Patagooniast mööda Tšiili rannikut põhja poole. Siis aga juhtus maismaal midagi riikide­ülest, mis muutis meie jaoks kõik, ühtegi sadamasse meid ei lubata, ükski riik meid maale ei lase. Nii me hulbime Vaiksel ookeanil ja ootame reederite käsku, kuhu edasi.

Käsk tuli lühike ja arusaamatu – tooge laev koju Nasvale. See kõlas nagu – sõitke kuu peale. Kahtlustan, et reederid nägid gloobust viimati algklassides. Aga meie oleme pidevas liikumises nii ööl kui päeval suunaga põhja ehk aina kuumemasse kliimasse.