Euro lööb Indias tantsu
Käes on aeg, kui India rõõmustab ja mina kurvastan. Jah, ma räägin eurost. Mitte miski ei kergita vuntsiotsa kelmikamalt ülespoole kui teadmine, et Euroopa Liidu ühisraha osutus blondiiniks. Indialased armastavad sooja huumorit. Mina kannan kahju.
Tegelikult kukkus euro kurss vaid 68 ruupialt 56 peale. Neli aastat tagasi, kui Indiasse tulin, oli kurss 53. See oli India iseseisvuse juubeliaasta, 60. Siis käisid ärimehed välja, et ei taha tugevat ruupiat. Tehku nagu Hiinas.
Kui Mahatma Gandhi noore advokaadina Lõuna-Aafrikas indialasi nõustas, pani ta tähele, et indialaste häda seisnes sobimatult heas ärivaistus. Kohalikke vihastas, et lihttööliseks kutsutud hindud hakkasid raha tegema, nägemata vähimatki vaeva kodu korrastamisega.
Ka täna on India rikkam, kui välja paistab. Kullasisalduselt on ta kindlasti maailmas esirinnas. Siin on eravalduses suurtes kogustes kõrgekaraadilist kulda, mis pruudi ehete ja kaasavarana naisliini pidi edasi läheb. Mullu ostis India IMFilt 200 tonni kulda juurde. Väike eraalgatus käib ka, tollis jäi vahele Mumbai seltskonnadaam, kes tahtis Euroopast Indiasse tuua suure summa eest vääriskive ja ehteid. Ta mõisteti süüdi, millest on kahju, sest minu meelest täitis ta isamaalist missiooni, tuues kodumaale tagasi inglaste poolt röövitud kulla ja kalliskivid. Ma oleksin talle medali andnud.
Võtan kokku sõnumi The Times of India suureformaadilisest nädalalehest The Crest Edition: mingit tolku meil eurokriisist pole. Import muutub odavamaks. Kuid eksport toob vähem sisse ja ehkki Indial ei ole erilisi kaubandussuhteid võlgades vaevleva Lõuna-Euroopaga, on Euroopa Liit tervikuna India suurim kaubanduspartner. Kui Euroopa majanduskasv aeglustub, nagu paljud kardavad, saab India eksport veelgi enam lüüa, mis kahjustab ka India sisemajandust. Eksportöörid on juba alustanud läbirääkimisi Reserve Bank of Indiaga, korrigeerimaks euro-ruupia kurssi, võttes eeskuju Hiinast.
Nõrgenenud euro muudab Euroopa tooted odavamaks ning need hakkavad pakkuma konkurentsi India toodetele kolmandatel turgudel. Indias usutakse, et lääne tooted on väga kvaliteetsed, ja inimesed tahavad osta pigem kasutatud lääne elektroonikat kui kohalikku. Kui hinnad peaksid ühtlustuma, siis tõmbab see nii mõnelegi kohalikule tööstusharule kriipsu peale.
Vaatamata peibutavale SKT kasvule ei too ka võimalikud välisinvesteeringud Euroopast indialaste silmisse sära. Fenomen oleks lühiajaline, leiab The Crest Edition, ebastabiilsus Euroopa turgudel on juba oma töö teinud ja põhjustanud nii volatiilsust kui hinnalangust India aktsiaturgudel. Igaüks teab, et piisab väikesest mõlgist euroiluduse kapotil, kui seda peab hakkama kinni taguma mitte ainult euroliidu töökam osa, vaid kogu maailm.
Minu säästud kahanevad, aga pean ütlema, et ma õpin selle käigus tohutult palju. See pole lohutus, see on peaauhind. Me kõik areneme kiirusega, milleks heal ajal võimelised polnud. Ja läheme uuele katsele. Nüüd juba tugevana.
