17.05.2007, 00:00
Filmi- ja toolilõbu kogu lennuks
Marsruut: Denver – Frankfurt am Main
Aeg: 24.–25. aprill
Klass: äriklass
Hinne: 4-
Aeg: 24.–25. aprill
Klass: äriklass
Hinne: 4-
Saksa lennuhiiu Lufthansa uue Airbus A340
äriklassi lend Ameerikast Euroopasse oli mugav: tool magamiseks
mõnus ja ärkveloleku ajal polnud põhjust igavuse üle
kurta. Ainult toit maitses hämmastavalt halvasti.
Esimese üllatuse valmistas tool, mille juhtpuldi käsitsemiseks tuleb tõenäoliselt läbida erikursused. Istmega tutvumiseks on kaks võimalust: näppida juhtpulti niisama või lugeda läbi mõneleheküljeline juhend. Puldi kogu mängurikkust ei aita omandada kumbki lähenemisviis.
Proovin esimest nuppu ning tunnen, kuidas alaselga surub vaikselt, ent jonnakalt end nimmetugi. Liigutan nuppu vastassuunas ja selga tungib veel teinegi samasugune. Valus pole, aga ebamugav küll. Katse-eksitus-meetodil avastan, et nimmetoe leevendamiseks on vaja nuppu küljele nihutada.
Kui pult pärast pooletunnist mängimist enam-vähem selgeks saab, muutub elu palju paremaks. Istumisasendeid on kolm ning kõiki neid saab oma suva järgi kohendada: normaalne istumisasend, poollamades lösakil ning magamisasend, mille puhul võtab tool kergelt ettepoole kaldu voodi kuju. Tagaistujaist jääb sind eraldama madal vahesein ning kõrvalistuja norskamise eest varjab kahe istme vahelt väljatõmmatav kitsuke sirm.
Pikemal lennul kulub ära ka seljamassaaž. Vajutad massaažinupule ning iste asub tuimalt alaselga mudima, ent abiks seegi.
Ärkvel olles on toolis lusti laialt: äriklassi reisija saab valida sajakonna filmi ning paarisaja plaaditäie muusika vahel. Kui sellest jääb väheks, siis saab aega tappa üheksa mängu abil või hoopis kasutada lennuaega tulusalt ning õppida Berlitzi abil keeli või kuulata-vaadata ärijuhtimise loenguid. Ainsa probleemi tekitab kõrvaklapi pistikupesa leidmine – see asub kõrvaklappide kitsa hoiusahtli põhjas ning stepsli torkamiseks sellesse peab olema kirurgi käsi. Lufthansa teenindus on europärane – toidu serveerimist saadab tuim ja osavõtmatu naeratus, samuti liigutavad stjuardessid end talumatult aeglaselt. Eelroaks söödud salat ja tuunikala maitsevad suurepärased, kuid põhiroog paraku mitte: kana on tuim ning hautatud spargel ja porgand suisa vastikud. Kuna tegemist on n-ö öise lennuga, mille jooksul tahaks end välja magada, ootaks toidu kiiret serveerimist. Paraku magustoiduni ma ei jõuagi – lihtsalt pooletunnise ootepausi ajal jään magama.
Frankfurti saabudes ja Tallinna edasilendu oodates vaatan üle äriklassi ootesaali. See on üsna askeetlik – plasttoolidega kohvikulauad, mõned päevinäinud tugitoolid, kuid eraldatust ja rahu ei mingit. Ühes saalinurgas on paarkümmend töökohta, kus olemas ka elektripistikud ning kümmekond arvutit interneti kasutamiseks. Oma läppariga vihvi-interneti eest tuleb tasuda 2 eurot veerandtunni, 8 eurot tunni või 18 eurot ööpäeva eest. Ootesaalis on ka pime tuba nelja magamistooliga, kuid duširuum puudub.
Autor kirjeldab Lufthansa uuemat äriklassi (New Business Class), mis pole veel saadaval igal Lufthansa kauglennul. Reisikulu kattis Automobili Lamborghini S.p.A.
Esimese üllatuse valmistas tool, mille juhtpuldi käsitsemiseks tuleb tõenäoliselt läbida erikursused. Istmega tutvumiseks on kaks võimalust: näppida juhtpulti niisama või lugeda läbi mõneleheküljeline juhend. Puldi kogu mängurikkust ei aita omandada kumbki lähenemisviis.
Proovin esimest nuppu ning tunnen, kuidas alaselga surub vaikselt, ent jonnakalt end nimmetugi. Liigutan nuppu vastassuunas ja selga tungib veel teinegi samasugune. Valus pole, aga ebamugav küll. Katse-eksitus-meetodil avastan, et nimmetoe leevendamiseks on vaja nuppu küljele nihutada.
Kui pult pärast pooletunnist mängimist enam-vähem selgeks saab, muutub elu palju paremaks. Istumisasendeid on kolm ning kõiki neid saab oma suva järgi kohendada: normaalne istumisasend, poollamades lösakil ning magamisasend, mille puhul võtab tool kergelt ettepoole kaldu voodi kuju. Tagaistujaist jääb sind eraldama madal vahesein ning kõrvalistuja norskamise eest varjab kahe istme vahelt väljatõmmatav kitsuke sirm.
Pikemal lennul kulub ära ka seljamassaaž. Vajutad massaažinupule ning iste asub tuimalt alaselga mudima, ent abiks seegi.
Ärkvel olles on toolis lusti laialt: äriklassi reisija saab valida sajakonna filmi ning paarisaja plaaditäie muusika vahel. Kui sellest jääb väheks, siis saab aega tappa üheksa mängu abil või hoopis kasutada lennuaega tulusalt ning õppida Berlitzi abil keeli või kuulata-vaadata ärijuhtimise loenguid. Ainsa probleemi tekitab kõrvaklapi pistikupesa leidmine – see asub kõrvaklappide kitsa hoiusahtli põhjas ning stepsli torkamiseks sellesse peab olema kirurgi käsi. Lufthansa teenindus on europärane – toidu serveerimist saadab tuim ja osavõtmatu naeratus, samuti liigutavad stjuardessid end talumatult aeglaselt. Eelroaks söödud salat ja tuunikala maitsevad suurepärased, kuid põhiroog paraku mitte: kana on tuim ning hautatud spargel ja porgand suisa vastikud. Kuna tegemist on n-ö öise lennuga, mille jooksul tahaks end välja magada, ootaks toidu kiiret serveerimist. Paraku magustoiduni ma ei jõuagi – lihtsalt pooletunnise ootepausi ajal jään magama.
Frankfurti saabudes ja Tallinna edasilendu oodates vaatan üle äriklassi ootesaali. See on üsna askeetlik – plasttoolidega kohvikulauad, mõned päevinäinud tugitoolid, kuid eraldatust ja rahu ei mingit. Ühes saalinurgas on paarkümmend töökohta, kus olemas ka elektripistikud ning kümmekond arvutit interneti kasutamiseks. Oma läppariga vihvi-interneti eest tuleb tasuda 2 eurot veerandtunni, 8 eurot tunni või 18 eurot ööpäeva eest. Ootesaalis on ka pime tuba nelja magamistooliga, kuid duširuum puudub.
Autor kirjeldab Lufthansa uuemat äriklassi (New Business Class), mis pole veel saadaval igal Lufthansa kauglennul. Reisikulu kattis Automobili Lamborghini S.p.A.
