ERILINE KOHT: Hampi ümbrust peetakse ülipühaks juba veedade ja „Rāmājana“ ajast. Kristjan Jung

Kui meil Euroopa kandis kestis pimedaks keskajaks nimetatud periood katkude ja inkvisitsiooninimelise meelsuskontrolliga ning Eestis levitas tule ja mõõgaga vaimuvalgust Teutooni ordu, valitses Indias küllus ja heaolu. 12.–16. sajandi vahel õitses seal maailma suuruselt teine metropol ja Pekingi järel suurim kaubanduskeskus Vijayanagara. Ka UNESCO kaitse all olevat Karnataka osariigi väikelinna Hampit on Pampa ­Kshetra nime all mainitud juba India iidseimas eeposes „Rāmājana“ ehk linna tegelik vanus ulatub sügavale meie ajaarvamise eelsesse perioodi. Selle asutajaks peetakse legendaarset ahvide kuningat Sugrivat, kes aitas Rāmat, jumalikku valitsejat, kellele omistatakse maa ja taeva tasakaalu tagava õige kuningavõimu maale toomine sõjas kurja deemonipealikuga Sri Lankalt.

India on põnev selle poolest, et siin on tänaseni elavad aastatuhandete tagused legendid ja neil on tähendust kohalike inimeste argipäevas. Kuigi Vijayanagara – viimase hindu kultuuri kantsi – vallutasid 1565 juba mitusada aastat varem Põhja-Indias kanda kinnitanud moslemid, säilis inimeste pühendumine uskumustele, mille juured ulatuvad aastatuhandete taha. Moslemid purustasid küll Hampi maailma ühe võimsaima kaubanduskeskusena, kuid pühapaiga ja palverändude sihina säilitas koht ometi tähenduse.

Avalehele
2 Kommentaari