Tänapäeval saab troopilisi vilju osta peaaegu igas maailmanurgas ja suvalisel aastaajal. Veidi keerulisemaks läheb, kui tahad neid ise puu otsast noppida või kui tekib soov neist midagi ise kokku möksida. Ise mökerdamine on üks rist ja viletsus, aga tasub ära, sest enamasti pole maitsed masstoodanguga võrreldavad. Kuna saatus tahtis, et hakkaksin kamandama üht Nicaraguas asuvat maatükki, tekkis võimalus üht-teist proovida.

Kookospalm on üks ilmatu tänuväärne puu. Tema viljadest saab õli, vett, piima ja pähklit. Mingit erilist hoolt ta ei nõua, aga kui teda hellitada tahad, siis võib kord aastas riputada võrasse jämedat soola ja seebiliistakuid. Soola tahtvat puu ka kännu ümber. See on Kesk-Ameerika Miskitu indiaanlaste tarkus, palm annab vilju ka niisama. Värske kookospalmide kamandajana ei osanud ma muud tahta kui kookosevett ja kõvaks kuivanud pähklit.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: