Enne Hunter Valleysse jõudmist tundus kõige intrigeerivam selle nimi. Kui see tulenes jahimeestest ja jahilkäimisest, siis kuidas on nimi seotud viinamarjadega? Tegelikkuses avastasid jõe juhuslikult jõesuudmest tormivarju otsinud kalamehed, kes nimetasid selle Coal Riveriks sealt leitud kivisöe järgi. 1797. aastal sattus jõe äärde juhuslikult briti leitnant Shortland, kes ajas taga ärajooksnud sunnitöölisi ja nimetas enda avastatud jõe Hunter Riveriks New ­South Walesi esimese kuberneri John Hunteri auks.

Pikka aega kutsusid jõe ääres elavad inimesed jõge endiselt Coal Riveriks ehk Kivisöe jõeks, aga pikapeale jäi Hunteri nimi peale. Pealegi muutus piirkond väärtuslikuks kivisöe ja puidu väljaveo kohaks, millega varustati Sydneys peatuvaid aurulaevu.

Esimesed viinamarjad jõudsid piirkonda juba 1788. aastal, kuid 1825. aastal ostis Hunter Valley piirkonda viinamarjakasvatuseks maad James Busby, keda peetakse Austraalia viinamarjakasvatuse ja veinide isaks. Busby reisis Euroopas ja tõi sealt kaasa üle 500 viinamarjataime Prantsusmaa ja Hispaania eri kasvandustest. Et valitud viinamarjataimed pika laevareisi üle elaksid, mässis ta need niiske sambla, liiva ja pinnase sisse. Tal oli õnne ja üle kolmesaja taime jõudis kenasti uuele mandrile, nendest pooled läksid vast avatud Kuninglikku Sydney Botaanikaaeda ja ülejäänud Busbyde Hunter Valley piirkonna valdusesse nimega Kirkton. Nii saigi alguse laia viinamarjavalikuga Hunter Valley veinipiirkond, kus kõigil veinimõisatel ja veinikeldritel on nii huvitavad nimed, et tekitavad tahtmise viinamarjaistanduse vahele sissesõiduteele pöörata ja seal valmistatud veine maitsta.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: