Jõuga inimsõbralikumaks
Betoonist kõnniteesse raiuti kolm auku, kallati need mulda täis ja torgati puud sinna kasvama. Seda, kui edukalt nad Manhattani kivises pinnas vastu peavad, näitab aeg, kuid nii tänav tänava haaval on New York neil päevil rohelisemaks ja inimsõbralikumaks muutumas.
Jah, Tallinn võis mõne aasta eest küll kõlavalt kuulutada, et soovib Euroopa rohelisema linna tiitlit - üsna pretensioonikas mõte, kui mõelda oaase meenutavatele Lõuna-Euroopa linnadele! -, aga pragmaatiline New York suurte sõnade tegemist ei armasta. Siin haarati härjal otse sarvist ja kiviseid urbaanseid mustreid püütakse kohati tõepoolest otse jõuga kõnniteedesse auke raiudes pisutki rohelisemateks muuta.
Ambitsioonika plaani taga on linna rikkaim mees, meediamiljardär Michael Bloomberg, kes juhtumisi ka linna meer ja kelle arvates ei kõla väide, et New Yorgist võib saada üks maailma keskkonna- ja inimsõbralikum linn, sugugi utoopiliselt. Nii nagu oma nullist impeeriumiks tõusnud äris, armastab Bloomberg ka linnapeana mastaapseid lahendusi. Eeloleva kaheksa aasta jooksul plaanib ta linna kokku miljoni uue puu istutamist. Muutmaks kõrghooneid energiasäästlikumateks soovitab ta nende katustele rajada muruplatse, mis aitavad pilvelõhkujaid kuumadel aegadel ka jahutada. Uued värvid on ilmunud ka Manhattani tänavarägastikku - osad suuremate avenüüde ja tänavate sõidurajad on võõbatud rohelisteks, mis annab seal liiklemiseks õiguse vaid jalgratturitele. Ning linna närvisüsteemi keskpunkti - Times Squarile - loodi sel suvel autodemere äärde sõna otseses mõttes urbaanne rand: osa Broadway ja 7. avenüü ristumiskohast suleti liikluseks, et rahvas saaks sinna pandud rannatoolidel nüüd lihtsalt oleskleda.
Seda, et suurlinnas ei ole kuningas keskkonna saastaval neljal rattal istuv juht vaid jalakäia (ka jalgrattur), püüab meer rõhutada veel mitmetel linna laiematel avenüüdel. Osadele radadele on asetatud kaitsetõkkena toimivaid suuri potitaimi ning paigutatud toolid ja lauad, et linlased ja turistid saaksid seal aja maha võtta. Vaatasin hiljuti, kuidas üks eakas daam ühel neist uutest linnaväljakutest täiesti häirimatult paksu raamatut luges - jah, just nagu pargis.
Ümbritsev liiklusmüra paistis ta täiesti ükskõikseks jätvat, või - kes teab - ehk kõlas see põlisele linlasele omamoodi rahustava taustaheli või metalsete lindude lauluna?
Ootamatuid lahendusi Manhattani rohelisemaks muutmiseks on veel. Äsja avati endises külmhoonete piirkonnas, nüüd trendikusest särisevas Meatpackingi rajoonis uus park, mis rajati kunagi sealsete tänavate kohal olnud raudteeliini asemele. Enam kui kilomeetri pikkune jalutuskäik sel teisel tasapinnal, mis haljastatud mahajäetud rööbaste ümber aastakümneid vohanud taimedega, pakub lisaks muule ootamatuid ja uusi vaatenurki New Yorgi urbaanse sümfoonia nautimiseks.
Kõigi nende uute projektide juures on tegelikult kõige imetlusväärsem see, kui palju on võimalik ka nii tihedalt täisehitatud paigas nagu Manhattani saar teha kivilinna roheluse ja keskkonnasõbralikkuse toomiseks. Linnapea Bloomberg, kes soovib pretsedendituks kolmandaks ametiajaks tagasivalituks saada, püüab tõesti pidada mõne aasta eest antud lubadust, et ühegi newyorklase jaoks ei peaks lähim park olema mitte enam kui kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Ja tõepoolest - kes on öelnud, et parke - või midagi neid meenutavat - ei võiks rajada sõna otseses mõttes otse tänavate keskele või nende kohale?
