Meeleavaldused Egiptuse presidendi Mubaraki vastu on kestnud juba kaks nädalat. 7.02.2011 AFP / Scanpix

Laupäev, 29. jaanuar

Vot siis millisel huvitaval ajal me siin elame. Piirkond, kus meie pesitseme, on rahulik ja pole jälgegi sellest, mis toimub kesklinnas ja mujal Egiptuses. Reedel peale palvust läks aga ikkagi siingi  tõsine mürgel lahti. Istusime kogu aeg teleri ees ja hoidsime end kursis toimuvaga. Kõige ebameeldivam oli loomulikult see, et maha võeti interneti- ja mobiiliühendus terves riigis. Pole mõtet üle korrata, mis siis toimus Kairo kesklinnas. Kõigil, kellel on näha CNN, BBC või Euronews, teavad ja näevad. Mul on väga hea meel, et egiptlastel jatkus julgust kõigeks selleks. Ega teisiti asjad ei liigu. Täpselt need samad probleemid on ju olemas ka Eestis - tööpuudus, kallis toit. Jama oli ka see, et reedel kehtestati alates kella 6-st tänaval liikumiskeeld. Täna on laupäev ja kõik on väga vaikne, lapsed kooli ei läinud üheski koolis. Vaatan aknast, et ainult doormanid on väljas ja pesevad hoolega autosid. Tänaval liiguvad üksikud autod. Inimesed on kõik peamiselt kodused. Pole veel teada, kas kesklinn on rahulik või mitte. Öösel põletati maha hulk politseijaoskondi kogu Egiptuses, majad põlesid ja muide, oli suur hirm, et tuld ei saa enam kontrolli alla, sest nagu kiuste tõusis õhtul marutuul. Praegu on soe ilm, päike paistab, siin on kõik rahulik, ning midagi ei meenuta tegelikke sündmusi. Ootan igatsusega netiühenduse taastumist. Rahvas liikus juba presidendi residentsi poole ja see on juba meie piirkond, ligidal. Papi lubas kokku panna uue valitsuse, aga rahvas nõuab ikkagi tema lahkumist.

Pühapäev, 30. jaanuar

Oleme ok. On pühapäeva hommik, kohe kui internetiühendus olemas, saame kirja teele saata, praegu saab seda vaid valmis kirjutada. Kõik mehed on tänavatel korda valvamas ning huligaane püüdmas ning armeed aitamas. Elame õnneks otse sõjaväeakadeemia kõrval ning seda ümbritsevates majades elavad armee ohvitserid ning kindralid. Need, keda pole ametisse kutsutud, organiseerivad meeste turvatööd. Peatakase kinni autosid, kontrollitakse pagasnikuid, ID-kaarte, ehitatud on barrikaadid, et takistada kurikaelade põgenemist, kui need peaks siia kanti oma nägu näitama. Ohvitseride rõdudel on valvepostid ning kauglaskerelvad, tänavat valvavatel meestel on nii tulirelvi kui kaikaid igas mõõdus. Valve organiseeriti eile, kui kella 4 ajal meie ligidal mingi kamp üritas väikesest poest toitu röövida. Öösel kell kolm ligines kohalikule ringkaitsele mingi gäng, aga nad lasid kohe jalga, sest mehed tegid neile tormijooksu püsse paugutades. Ka sõjaväe auto ning tank patrullisid kõikidel  tänavatel meie lähistel öösel. Ise veetsime esimese poole ööst üleval korrusel ühe ohvitseri kodus.

Au andes egiptuse meestele, kuidas nad nii kiirelt organiseerusid ja välja tänavatele oma kodusid ja peresid kaitsma tõttasid. Meie piirkonna kohta oli isegi teles ja raadios ära märgitud see kiire ja oskuslik tegutsemine: mehed märgistasid end valgete riideribadega ümber käe juhuks, kui rüüstajad saabuvad, et mitte omi mehi klobida. Õue viidi kuuma teed ja toitu meestele. Meie probleem oli just selles, et elame esimesel korrusel nurgapealses majas ning mõlema tänava külgsein on kinnine rõdu suurte klaasakendega. Kui oleks saabunud mingi suur kamp rüüstajaid oleks võidud aknad sisse lüüa ja tuppa tulla, seega meie pere läkski meie majja ühe ohvitseri koju, käsk oli kaasa võtta kõik dokumendid, soojad riided ja titele vajalikud esemed. Päris karm oli vaadata, kuidas ohvitser ehitas oma rõdule barrikaadi voodi otstest ja muust sellisest ning pani laskevalmis püssid, andes ka meie pere meeshingele revolvri, kes samuti öö läbi väljas valvas. Öö veetsime siiski oma kodus, sest õues meie maja juures oli piisavalt palju mehi öösel. Varjusime kõik ühte tuppa magama, et poleks ühtegi välisseina. Kodu oli nagu mustlaslaager. Peale eilset poe rünnakut on ringkaitse number 1. Hirmsa kisa ning kära peale vaatasime aknast välja, politsei ja gängi vahel oli vihane madin, jõudsime veel näha, et mehed meie majast, kes juhtusid väljas olema, võtsid püksirihmad vöölt ja läksid appi. Kõlasid lasud. Peale seda läksimegi oma korterist kohe ära. 

Eile oli kella neljast õhtul liikumiskeeld, eks näis, mis käsk täna antakse. Kell on 2 praegu.  

Kell on 4. On komandanditund. Politsei ja kodude valvajad on tagasi tänavatel. Päeval suurem osa mehi puhkas kodus end välja. Väheke mehi jäi ka päeval valvesse. Inimesi on hoiatatud komandanditunnist kinni pidama. Rangete meetmete kasutusele võtmine järgnevat seaduserikkumisele. Eelmisel ööl arreteeritud inimeste üle peeti militaarkohus koheselt, mis tähendab, et edasikaebamisele ei kuulu ning pööratakse täideviimisele koheselt. Kiire ja karm kohus. Oleme akendel, mehed peatavad endiselt autosid ning on äärmiselt kurjad seadust mitte austavate inimestega. Inimeste vahel on info liikumine. Täiesti mõttetud on CNN või BBC uudised, kus on eksitav info. Täna päeval on keskväljakul hetkel ainult 200 inimest, rahvas peamiselt kodudes. Pangad on suletud ja pangautomaatidest raha välja võtta ei saa. Paljud inimesed tasuvadki ainult pangakaardiga ja kui sularaha ei juhtu olema, on probleem suur. Millal kõik taastub, pole teada. Kaks sõjaväe reaktiivi lendavad pidevalt Kairo kohal; samuti helikopterid. Anti teada, et meie piirkonnas liigub mingi auto, milles on mustades riietes ja näokatetega meeste punt, mängides naisi.. On korraldus see auo kinni nabida ja kui on vastuhakk, siis kohapeal maha lasta. Nile TV annab 24 tundi väga asjalikku infot toimuva kohta, kui ka igasugu abitelefonide numbreid. Näiteks on antud mitu sõjaväe telefoninumbrit, kuhu saab teatada abi vajamisest, kui ise ei tulda toime. Seejärel saabub otsekohe sõjaväe abi. Ekraanil on pidevalt haiglate telefoninumbrid, kust abi saab.

Rikkas linnaosas Maadis tehti eile tühjaks suur toidumarket riisujate poolt. Kairo muuseumit valvatakse hoolega.

Kell on 6. Kaks noormeest peeti meie tänaval kinni. Mehed ähvardasid nad armeele üle anda. Seepeale läks kuttidel silm vesiseks, nad koukisid oma isade telefoninumbrid välja ning tõestasid, et on siinkandi mehed. Lasti koju.

Tank sõitis mööda. Vahetati kuumad tervitused ning avaldati ühtsust. Nile TV-sse helistavad inimesed erinevatest linnaosadest. Vahest on helistajateks paanikas naised. Nad ei tea, mida teha või kuhu minna. Tänavatel on röövlid ning lasud ning nad on hirmunud. Kus on nende mehed, isad ja vennad? Kas inimesed ei taipa, et peab olema kodu kaitsel? Kas nende mehed on miitingul?

Jälle tank.

Igasugused õhutused telekanalite poolt hetkel Egiptust ei aita.

Korra taastamine on esmaoluline. Loen just BBCst, et demonstrandid blokeerivad tankide kolonni. Aga inimesed ju helistavad armee abitelefonidele ning loevad minuteid oodates nende saabumist. Eile öösel helistas TV-sse noormees, kes ütles, et mehed nende tänaval üritavad end - kes millega - kaitsta relvastatud bandiitide vastu, kes mootorratastega ringi kihutavad ning suvaliselt tulistavad. Nad olevat tanke appi kutsunud ning ootavat nende saabumist pikisilmi. Parem kui telekanalid soovitaksid egiptlasi kodudesse pöörduma. Ma kujutan ette, millist hirmu vaesemates ning raskesti ligipääsetavates linnaosades tuntakse. Põgenenud vangidest võeti 450 kinni lühikese aja jooksul tänu tavakodanike kiirele reageerimisele ning piirkonna kapitaalsele läbikammimisele. Nüüdseks on nad armeele üle antud.   

Nobeli preemia laureaat egiptlane El Baradei, kes elab Austrias, saabus kohe Kairosse, kui siin algasid rahutused. Aastaid tagasi, kui ta kandideeris Egiptuse presidendiks, sunniti teda riigist lahkuma. Nüüd ta siis leidis olevat paraja momendi siia naasta. Juba üsna ruttu pandi ta Kairos aga koduaresti. Tänase päeva seisuga on ta jälle vaba ja koos protesteerijatega tänaval. El Baradei õhutab inimesi rahulolematust edasi väljendama, et sundida Mubaraki lahkuma. Meile valmistab see siiski pigem hirmu, sest aru tuleks saada sellest, millised tagajärjed võivad olla Mubaraki tagasiastumisel. Täielik kaos, röövid, tapmised, põletamised.

Just saime teada, et rahvas on hakanud helistama TV-sse andes teada oma seisukohtadest Mubaraki suhtes. Ollakse arvamusel, et ta polegi nii halb president antud raskes olukorras, sest ta on teinud hetkel  kõik turvalisuse tagamiseks ning ei pannud plehku raskel momendil.

Kell on 9. Meie linnaosas on tagatud armee ja tsiviilisikute poolt täielik turvalisus. Tankid müristavad mööda tänavaid, mehed istuvad lõkete ümber, lapsed on tänaval ja mängivad jalgpalli praktiliselt liikluseta tänavatel. Tsiviilisikud on sisseseadnud autojuhtide keti, mis seisneb selles, et üks omainimene sõidab edasi tagasi mööda tänavat kontrollpunktide vahet ning kogub ning jagab informatsiooni kahtlaste isikute kohta, kus neid viimati nähti, millised nad välja näevad, kuhu suundusid. Ühendatakse jõud nende kiireks kättesaamiseks. Naised istuvad televiisorite ees ning annavad meestele edasi televisiooni helistavatelt inimestelt saadavat informatsiooni.

Nii, lapsed saadeti tuppa, ligiduses on auto mingite tegelastega, keda on vaja kätte saada ning armeele üle anda. Kell on 9.15.

Näidati ka just TV-s, kuidas sõjatribunal inimestele otsuseid tegi, enamvähem nagu konveieri peal. Otsus olenes ilmselt, kas olid relvastatud või relvastamata vargad, kas nad olid inimesi ohustanud või mitte.

Oleme valvsad, ootame uudiseid vennikeste tabamisest. Äkki saab see isegi meie tänaval toimuma. Uskumatu.

Tank patseeris jälle meie majast mööda. Mehed aplodeerisid, meie ka rõdu aknal.

Kell on 24.00 läbi. Seega esmaspäev. Kõne all olev auto saadi  kätte kusagil eemal mõnda aega tagasi. Naaber-kontrollpunktis oleval mehel läks püss kogemata lahti, mille peale meie omad automaatidest valangu õhku lasid, et anda oletatavatele rüüstajatele teada, et oleme samuti relvastatud. Kõik jooksid suunas, kust pauk oli tulnud. Kui selgus, et see oli kõigest kogemata lastud pauk, oli meeste vahel kerge sõnelus, et nii hooletu ei saa ikka olla.

Esmaspäeval algab liikumiskeeld juba päeval kell 3 . See küll pikendab meeste kõrgvalvel oleku aega, aga lõppkokkuvõttes arukas otsus riigi poolt. Siin on küll igasugu kommentaare valitsuse ning eelkõige Mubaraki tegutsemisele kuuldud, mis enamjaolt negatiivsed, aga siin, kohal olles, on tunda, kuidas president Mubarak teab, mida ta teeb. On ilmselge, et ta tunneb egiptlasi paremini, kui egiptlased iseennast. Kui mina oleks president, siis mina ka hetkel veel internetiühendust ei taastaks, sest sellel võiks olla kurvad tagajärjed ainuüksi egiptlasest tavakodanikule endale. Me võime siin ju rääkida õigustest ja muust, aga õigusi kasutatakse ka kurjalt ära. Samuti on tunda selgelt, kui tugev side on armee ja presidendi vahel. Antud korraldused kajastuvad koheselt tänavatel. Kuidas armee rahvast ja rahvas armeed armastab, on ka ilmselge. Alles nüüd saan ma aru, miks nad koguaeg räägivad, et Egiptus on tugev.

Lõkke ümber istudes rääkis üks hallipäine mees, et tunneb end süüdi, kuna on kogu aeg arvanud, justkui Egiptuse noored on hukka läinud lodevad luuserid. Aga nähes meie tänava noormehi, kes muidu suitsetades, püksid poolde tagumikku, ringi longivad ning mingit hirmsat technomuusikat kuulates autodega ringi kihutavad nüüd aga nugade ja kettidega eesrivis jooksmas ning raevukalt reageerimas oma kodude kaitseks....

Generatsioonid kohtusid. Lõppude lõpuks on sellest virrvarrist ka palju head välja koorunud.

Panen vast silma kinni natukeseks.

On esmaspäev ja kell on 1 päeval. Kahe tunni pärast on liikumiskeeld. Ilm on tohutult soe, mõnus. Külmikus polnud enam suurt midagi hommikul võtta. Sularaha on otsas ja pangaautomaadid suletud, ka kaupluses kaardiga maksta ei saa. Õhtul saime Noorile titetoitu ja pamperseid kõrvalt erapoest, niisama, tasuta.. Väimees tõttas täna hommikul olukorda kaema oma töökoha piirkonda: tuli väga ruttu tagasi suure spordikotiga, mis oli restorani toitu täis. See on uskumatu, mis toimub. Restoranid ja kohvikud jagavad tasuta valmistoitu rahvale. Toit on juba eelnevalt pakitud korralikult fooliumisse ja külmikutes ootamas jagamist. Selline üksmeel ja ühtekuuluvus sel raskel ajal on uskumatu ja toob pisarad silma. Peamine on praegu säilitada rahu ja täita korraldust, mitte liikuda tänaval ajal, kui see on keelatud. Piisav aeg on hommikul kella 8-15-ni, et ringi liikuda ja asju ajada, kellel vaja. Naersime täna siin omavahel, et see tohuvapohu meil ühes toas magada ja olla, on isegi huvitav. 4. veebruaril saab Noor aastaseks, nii et peame seda tähtpäeva tähistama just sellistes tingimustes, põnev isegi.

Teles näitas uut valitsust ning ministrite kätlemist Mubarakiga ja vähemalt 4 naist on valitsuses.

Mehed patrullivad jälle tänavatel, ükski auto ei jää kontrollimata. Nende valvsus on täna juba vilja kandnud, sest võeti kinni terve autotäis noori mehi, kellel olid autos külmrelvad. Üks vennike toodi meie koridori ja kuulati üle, teisi valvati õues. Kogu seltskond anti üle politseile.

Jeeeee.................Pistsin ka nina meie korteri ukse vahelt kotta, aga väimees ei lubanud vaadata, kadekops selline, ise oli küll seal ametis koos ohvitseriga,  ahahahahah.... Hiljem saime tagasisidet sõjaväeakadeemiast, kuhu need nolgid toimetati, et ühel neist oli 3 erinevat ID-kaarti. Sõjaväe ja presidendi poolt on sellised juhised antud ning koos taastatakse ka korda. On ikka arulage mõelda, nagu saaks nii suures riigis korraga president päevapealt tagasi astuma. Just üks egiptlanna tänavalt ütles uudistes reporterile, et peab andma Mubarakile aega stabiilsuse taastamiseks, mitte niimoodi rabistama. Väga õige seisukoht, arukas naisterahvas.

Samas keegi Egiptuse daam, kes on ka mingi asjamees ning pidevalt ja kiiresti vadistab CNN-s ja BBC-s, selline mustade lokkis juustega, tulgu aga ise siia ja mingu kuhugi halvemini kaitsmata piirkonda, siis vaatame, kui ruttu ta häda telefonidele helistama hakkab: "Saatke mulle tanke palun!"

Kell on pool kaheksa õhtul. Sõjaväepolitsei käis instruktsioone andmas. Tsiviilisikutest kontrollpunktidel on õigus küsida dokumente ka kõrgetelt ohvitseridelt, ning kõrgetele ninadele on omakorda antud käsk esitada oma isikut tõestav dokument tavakodanikest kontrollidele. Nii on võimalik tuvastada inimesi, kel ehk mingi paha plaan. Rahvas justkui moodustaks armee koos armee endaga, korraga on kõik mehed justkui teenistuses tagasi ilma väljakutseta.

Tundub, et üle lendavad kandjad, aircraft carriers. Suht aeglased, aga väga tugev müra. Näha pole pimedas, aga oletada võib.

Homseks plaanitavat demonstratsiooni eesotsas selle El Baradeiga, kelle väitel siis miljon inimest liituvad temaga. Sellest võib saada kulminatsioon ning järgneda mingi kiire resultaat. Mis see olla võiks, ei oska öelda. Algul oli ju ilus jutt, kui see onu suurte sõnadega siia sõitis, aga piiri pidamisega on tal vist probleemi.

Mida mõelda ja järeldada sellisest asjast, kui kõigepealt süüdatakse piirkonna tuletõrje osakond ning alles seejärel minnakse politsei jaoskondade kallale? Lõhnab kangesti organiseerituse järele.

Põgenenud vangid, keda pole veel kätte saadud, annavad end ise järgemööda üles armeele. Ehk nad hoopis vabastati kellegi poolt, vanglad on siin enamjaolt tühjematel kõrbealadel. Mis seal viga organiseeritud vabastamist korraldada, kui kogu Egiptusel on kiire oma siseasjadega.

Kell on 23. Ma ei tea, kui palju täpselt meie kontrollpunktis on täna arreteerituid, praegu peeti kinni üks noormees autoga. Midagi konkreetset põhjuseks polnud, lihtsalt ebanormaalne on, kui komandanditunnil ringi kolad. Oma süü, kui see kolamine halvasti lõppeb. Paari minutiga oli politsei kohal ning ta anti üle. Auto jäi siia omanikku ootama, kui see peaks ühel päeval vabaks lastama. Kardan, et see ei juhtu enne, kui stabiilsus on taastatud lõplikult. Nüüd tuleb tal, nagu paljudel teistelgi, kohe sõjaväe kohtu ette astuda.

Tankide müra on katkematu. See on julgustav. Viimased teated rahvalt rahvale levivates uudistes on, et olukord keskväljakul, kus juba pikemat aega toimub demonstratsioon, on stabiilne. Täna hüüavad osad inimesed Mubaraki nime poolehoidvalt. Inimestel on villand korralagedusest ja rüüstamistest. 

Kell on 7 kolmapäeva õhtul. Ei ole olnud aega ega närvi midagi kirja panna. Elu on täiesti rööbastest väljas. Inimesed ei saa tööle minna, vaesed jäävad veel vaesemaks, toiduainete hinnad on tõusnud. Mehed valvavad kodusid. Ma ei saa aru, kus on demonstrantide liidrid, kas nad ei näe, et siin kohal tuleb aktiivsed tänava protesteerimised lõpetada. Ammu juba oleks aeg. Maa on totaalses kaoses ning justkui 10 aastat tagasi läinud, kaotades kõik, mida on saavutatud. Täna siis said osad inimesed nii vihaseks, et läksid seda kampa seal keskväljakul laiali lööma.

Ma arvan, et meil kellelgi ei ole õigust kritiseerida ei demonstreerijaid, nii anti kui pro, ega ka valitsust. Kõigil on siin omajagu õigust. Ja see teeb olukorra eriti traagiliseks, et inimestel on õigus oma valitsust mitte uskuda, samas on teistel inimestel õigus stabiilsuseks ja tööleminekuks ning raha teenimiseks. Ja valitsusel on õigus kasutusele võtta meetmed stabiilsuse tagamiseks. Mitte ükski president maailmas, ka kõige kogenum, andekam ja staazhikam, ei saa sõna sekka öelda ega soovitada, sest 80 miljoni juhtimine ei ole naljaasi, pealegi pead tundma egiptlaste phüühikat, siin pole tegu eurooplastega, kellel kainem mõtlemine. Opositsiooniliidrid, kes seda kõike algusest saadik on õhutanud, on ka arusaamisele jõudnud, et asi on liiga kaugele läinud. Kutsutakse inimesi lõpetama Mubaraki vastased demonstratsioonid, aga seda nüüd pidama saada on väga raske.

Kahel järjestikusel hommikul helistas meile Eesti saatkonna konsul proua Kadri Jõgi, tundes muret, kuidas me hakkama saame selles olukorras, on meil piisavalt süüa ja kas on mingit muret. Konsul andis ka teada, et soomlased organiseerivat lennuki lennuks Soome ja kõik soovijad saavad lennata koju, Eestisse. See hoolitsus on igati kena, aga kui pilet maksab 550 eurot, siis meie suurel perel pole küll sellist raha välja käia. Loodame, et probleemid Egiptuses ikkagi leiavad õige pea lahenduse ja elu kulgeb normaalset rada mööda edasi. Kuigi majanduslikku kahju on tekitatud juba hullult palju.