“Kas Eestis on lõvisid?”
Hiina on riik, kus inimeste liikumisel ühest piirkonnast teise on raudteel kahtlemata ülimalt oluline roll. Kahe Lääne-Euroopa suurune territoorium ning madal piletihind tekitavad olukorra, kus reisijatest puudu ei tule, pigem otse vastupidi. Rongid müüakse tihti kiiresti välja ja eriti pühade ajal on pileti ostmine problemaatiline. Legendid ja dokumentaalfilmid Hiinas toimuvast massilisest rahvasterändamisest pühade, eeskätt Hiina uue aasta ajal, ei ole ilmselt absoluutne tõde, kuid on sellele kaunis lähedal.
Oma paljude Hiina-reiside ajal pole mul olnud vajadust sõita rongiga eelmainitud pidustuste ajal, küll aga meile palju tuttavamate jõulude ja aastavahetuse perioodil.
Nood pole Hiinas kaugeltki nii populaarsed, kuid ometi on ka sel ajal hulgal inimestel puhkepäevad, mida kasutatakse usinasti riigis reisimiseks. Ehk toob alljärgnev lugejani mõne vajaliku infokillu.
Enne viimaseid jõule soovisime abikaasaga jõuda Hongkongist aastavahetuseks oma Pekingi sõprade juurde. Tulenevalt tipp-perioodist maksid odavaimad lennupiletid detsembri viimaseks nädalaks vähemalt 200 eurot ühele. Ega muud kui sammud kohalikku Hung Homi raudteejaama.
Pekingi rong ehk Ekspress T98 väljus detsembris igal paaritul kuupäeval kell 15.15. Paraku saime teada, et kuni aasta lõpuni olid kõik rongid välja müüdud. Meile ulatati aga lahkelt visiitkaart telefoninumbritega ning paluti järgnevatel hommikutel ühendust võtta.
Inimesed pidavat mõnikord tühistama ostetud pileteid ja seetõttu polevat võimatu mõne vaba koha tekkimine. Aega oli meil nagunii veel vähemalt paar päeva, kuna ootasime passe Hiina viisadega. Olgu vahelepõikena öeldud, et kui on kavas Hiinasse reisida Hongkongi kaudu, plaanides ka viimases paar päeva veeta, on mõistlik Hiina viisa teha just seal. Näiteks kolmepäevase ooteajaga kuuajaline viisa maksab vaid 150 Hongkongi dollarit (umbes 15 eurot), Tallinnas Hiina saatkonnas aga 51 eurot seitsmepäevase ooteaja juures. Mitte mingeid muid dokumente pole vaja esitada, täita tuleb vaid viisataotluse blankett ja lisada üks foto.
Töö Hiina valitsuse viisaosakonnas Wanchai linnaosas aadressil Harbour Road 26 käib konveiermeetodil. Taotlus, järjekord, pass ja kviitung. Maksate siis, kui passile järele tulete. Aus kaup. Liigume aga tagasi Hung Homi. 23. detsembri hommikul helistades kuulsimegi rõõmustavat uudist, et 25ndaks on vabanenud lausa neli kohta ühes kuuekohalises kupees. Hiina rongides on lisaks istekohtadega vagunitele nimelt nii kuue- kui veidi mugavamad neljakohalised kupeed. Ju oli mõnel pere- või sõpruskonnal plaanidesse muudatus tulnud.
Meie ööbimiskohast, seljakotirändurite hulgas legendaarsest Chungking Mansionist Nathan Roadil jõudis Hung Homi jalgsi kõige enam paarikümne minutiga, seega lippasin sinna ja ostsin kohemaid piletid ära. Pilet Pekingisse kuueses kupees maksis ühele veidi üle 500 kohaliku dollari (umbes 50 eurot).
Üsna hämmastav oli kusjuures see, et ma mäletasin sama hinda ka nelja aasta tagusest ajast, seega polnud vahepeal toimunud mingit hinnatõusu. Hind on iseenesest väga soodne, sest tegu on ikkagi enam kui 2000 kilomeetrit katva täpselt ööpäev vältava sõiduga, mille jooksul läbitakse lausa eri kliimavöötmed. Mugavustest vagunis tasub mainida, et mõlemas otsas on olemas tualett, lisaks eraldi ruum kolme kraanikausi ja peeglitega, kus saab sooritada kergemaid hügieenitoiminguid.
Mõistagi on voodid kupeedes varustatud puhta voodipesuga. Otse loomulikult ei puudu Hiinas ühestki vagunist tohutute mõõtmetega veekeetja, mis hoolimata oma suurusest aeg-ajalt täitmist vajab, sest reisijad sebivad lakkamatult tema vahet käia – kes teeklaasi, kes termose, kes kiirnuudlitega, meie eurooplastena sootuks aga lahustuva kohviga.
Kõnealusel sõidul juhtus meiega selline harvaesinev lugu, et sattusime ühes kupees olema väga vaiksete kaasreisijatega. Tavaliselt tekitab võõramaalane elevust terves vagunis ja sinuga katsutakse vähemalt esimese paari tunni jooksul igal viisil sidet luua, kasutades selleks oma oskuste piires inglise keelt. Näiteks kord uuris kupeekaaslane minult, et “are there any lions in your country” (kas sinu maal on lõvisid?), kui oli teada saanud, et Eestist olen. Sellega lõppes tema inglise keele oskus ja tuleb tunnistada, et ka selle lause vormimine võttis härra näolt peegelduva pingsa mõttetegevuse järgi otsustades kenakese portsu energiat, mida siis aga jälle mõnusasti auravate kiirnuudlitega taastada.
Sel korral kulges sõit õdusas vaikses miljöös ja jõudsime Pekingisse kenasti puhanutena.
Detsembris reisijale veel tähelepanuks, et olgu soojad riided kaasas. Hongkongis on sel ajal 20 kraadi sooja, Pekingis aga valitseb talv mõne miinuskraadiga. Kes seljakotti ei viitsi vedada, saab riided kas või Hongkongist osta. Maailmakaubanduse üks suuremaid keskusi pakub ostuvõimalusi igale maitsele ja rahakotile.
