2012. aasta Eurovisioni aegu hakkas Bakuu muutuma moodsaks kultuurimetropoliks, millel nüüd on eesmärk saada kaunimaks kõikidest linnadest Iraani ja Venemaa vahel, kirjutab Thea Karin.

Aserbaidžaani nafta ja maagaas on suutnud Kaspia mere äärse rahvarohkeima linna särama panna. Iraagi-briti päritolu Zaha Hadidi laineliselt pehmelt mõjuv lumivalge Heydər Aliyevi Keskus köitis pilku juba teel lennujaamast linna ning õhtuvalguses toob see hoone, mida Hadid nimetas „realiseerunud teooriaks“, kui talle 2014. aastal Design of the Yeari auhind Londonis üle anti, müstiliselt välja aseri kultuuri romantilise külje. Nii nagu kunagi teenisid siin oma jumalat tulekummardajad, on Bakuust saanud nüüd linn kultuuriümmardajaile – luksuslikud maalinäitused, tantsu- ja teatrifestivalid, džäss ja mikrotonaalne igivana improviseerimiskunst mugham koos Qara Qarayevi nimelise moodsa muusika festivaliga toovad kokku huvitava ja rahvusvahelise seltskonna.

Et Bakuu on olnud alati kosmopoliitne, näeb linna elegantsetest uus-mauri ja koloniaalstiilis paleedest, mille rajajateks olid poola ja armeenia ning saksa arhitektid.

« Avalehele 0 Kommentaari