„Kas Barentsburg on väga selle koha moodi, kust sa tuled?“ küsis üks norrakas. „Jah, muidugi on Tallinn meeletult Arktikas asuva söekaevanduse moodi,“ turtsatasin mina. Vahel lihtsalt ei jaksa inimestele seletada, et me pole mingi Vene provints. Oli mai keskpaik, Eestis õitsesid õunapuud, Karlova ja Kalamaja inimesed valmistusid oma hoovides kohvikuid avama. Barents­burgi paneelmajade vahel oli lume alt kivisöetolmust mustaks värvunud maa juba peaaegu välja sulanud, kuid siis hakkas uuesti tuiskama lund.

Mõni päev hiljem, tagasi Eestis, nägin ma veebruarikuist fotot Tapa linna korrusmajadest. Pildistatud selle aasta veebruaris, mitte 1985 – aga atmosfäär oli vaatamata Lenini kuju puudumisele äravahetamiseni sarnane. Kunagi ei või teada, kus maailma otsas oma minevikuga kokku põrkad.

Teravmägedel asuva Barentsburgi puhul ei reeda miski, et tegelikult asutasid selle linna hollandlased. 

Avalehele
1 Kommentaari