22.08.2008, 00:00
Külas Tonga eestlasel
Tonga Kuningriigist on suur osa eestlastest ikka üht-teist kuulnud. Enim
ehk tänaseks kõiksuse meresid kündva Leonhard Niiti tegemiste
läbi sealse kalanduse arendamisel.
Oma osa selle riigi nime
tuntuks tegemisel on etendanud kindlasti ka Eesti poliitikamaastikul aastaid
tagasi figureerinud kuningriiklased.
Riigi pealinna Nukualofa
sadamasse sissesõitu ei saa just teistele eeskujuks seada -
tähistatud on see enam kui tagasihoidlikult, kaardil olevaid liitsihte aga
ei õnnestu päevavalguses leidagi. Püüd raadio teel
sadamasse sissesõiduks eelnevat luba või muid juhiseid saada
jääb viljatuks. Ei jää üle muud, kui kodanikualgatuse
korras ise otsustada - laseme kalalaevadele mõeldud sadamabasseinis
ankru teiste purjekate vahele sisse ning kinnitame paarikümnemeetrised
ahtriotsad naaberjahi kapteni abiga lainemurdja külge ega muretse tolli-,
passi- ja garantiiniformaalsuste pärast. On laupäev ja ju siis sobib
esmaspäevani olla kuningriigi külaliseks ka illegaalselt!
Meile meeskonna vahetusliikmena Nukualofasse saabunud Siim teadis
rääkida, et pärast L. Niit’i surma peaks siin ikkagi
üks eestlane veel leiduma.
Uurisime asja politsei valvelauast
ja hetke pärast sammume koos teejuhiga Toomas Liiv´i elupaiga
suunas.
Eestikeelne tervitus ehmatab 24 aastase noormehe päris
korralikult ära.
Väidetavalt ei ole ta kolm aastat eesti
keelt, peale harvade kordade telefonis emaga, rääkinud. Kinnituseks
võõrapärane aktsent ja aegajalt ununema kippuv
sõnavara. Saame kuulda, et ta tuli Tongatapule 2003.aastal koos oma
unistust elluviiva isaga ja lootusega siin kaluriametit pidada. Elu läks
aga teisiti. Vastupidiselt isale, kes koju tagasi pöördus, jäi
Toomas paigale ja on tänaseks naisemees ning kahe lapse isa. Ameteid on ta
pidanud mitmeid, praeguseks on autode käsipesu telefoniväljakutsel.
Leonhardi 4 kalalaeva olla juba pikemat aega müügis.
Toomase lahkest pakkumisest olla meile giidiks ja sohvriks Tongatapu saarel
me loomulikult keelduda ei saa. Auto, millega ta meile järgmisel
päeval sadamasse järele tuleb, on liiklusvahendite tehnilise
ülevaatuse nõude puudumise heaks tõenduseks. Pole elus
sellises risus istunud. Lohutan end teadmisega, et piirkiiruseks kogu saarel on
50 km/h ja meie reisiseltskonna liikmed eluskaalult kõvasti alla tonga
mehe keskmise.
Ha’amonga Trilithon (tuntud kui Vaikse ookeani
Stonehenge), iidsed matmispaigad Paepae’o Tele’a ja Namo’ala
Tomb, Anahulu salaktiidikoopad koos maa-aluse jõega,
Mapu’a’a Vaca korallkallas kõrgustesse purskuvate lainetega,
kuningapalee ja kuninglik rahula, Tonga Rahvuskeskus –kõik see on
tore, kuid vaimustusest ohkima ei saa meist kedagi. Küllap on oma
mõju minnalaskmisel ja lohakusel, mida näeme kogu saarel. Ja
loomulikult ei saa unustada iseenda liiga kõrgeid ootusi –
teadmata küll, mille ajel.
Päeva sadamalähedases
baaris ühiselt õllega lõpetades esitab Toomas meile
üllatuslikult arve osutatud turismialase teenuse eest.
Ettevõtlikkus viib kaugele!
Tongatapu’lt võtame
suuna põhja, kuningriigi Vavau rühma saartele. Nii palju vihma, kui
sellel veidi alla 200 meremiilisel otsal meile kaela kallatakse, ei ole
kogu Vaiksel ookeanil seilatud ajal kokku tulnud. Korralik äikegi
kärgib pea kohal. Taevas madal ja hall, mere kaunist sinisest
värvusest ei jälgegi, lained kõike muud kui lauged-kiigutavad
- küll oleks vastik ilma roolikambrita seda kõike kannatada.
Kasutan radarit ja silmamõõtu, uurin mere värvust madalike
vältimiseks. Vavau rühma saarte
vahel on veidi sarnane tunne nagu Soome või Rootsi saarestikes - kohati
suisa raske aru saada, milliste saarekeste vahelt edasi pääseb.
Saarte rohkus ja maalilised ankrupaigad on siinse paiga teinud
tuntuks purjetamisparadiisina.
Siin on end sisse seadnud ka
maailmas tuntud jahte rentivad firmad Sunsail ja Moorings, rääkimata
kajakide laenutajatest ja kalastamisretkede pakkujatest. Kahjuks piirdub meie
tutvumine Vavau rühma saartega vaid siinse pealinna Neiafu sadama reidi-
ja selle lähiümbrusega. Siinset piirkonda on tabanud kohalike jutu
järgi ebaharilik vihmaperiood ja tavalisest tugevamad tuuled ei kutsu
väga saari ümbrtsevate madalike vahele seiklema.
Hillar
Kukk on parajasti ümbermaailmareisi sooritava purjekas Martha kapten.