Kuninglik Antwerpen on parim udusel ajal

Belgia suuruselt teine linn on kaubandusteede ristumiskoht ja moetalentide kasvulava, kinnitab Urmas Väljaots.

Kui rong Antwerpeni jaama jõudis, oli puhkpilliorkestri mäng juba alanud. 20. sajandi alguse suurushullustuses ehitatud grandioosne vaksalihoone mõjub sürrealistlikuna. Ehitis pärineks oma pompoossete sammaste ning muude tollest ajast pärinevate arhitektuuridekoratiivsete viguritega kui teatrilavalt. Tahtmatult koputad seinale – papjeemašeest või marmorist?

Massiivse peahoone ees laiuv kunagine perroon on tiheda rongiliikluse mahutamiseks ehitatud maasügavustesse kolmetasandiliseks galeriiks – vaid 40 minutit Brüsselist.

Selles kõiges on tibake hullumeelsust ja jõuka provintsi alaväärsuskompleksi. Ning kui karges ja hallases sügishommikus rongilt maha astuvat reisijat tervitavad majesteetliku “Carmina Burana” helid, mis hiiglasliku vaksali võlvide all mitmekordseks võimenduvad, jääb mulje, et lõpuks ometi oled sattunud päriselt selle filmiromantilise dekadentsi keskele.

Antwerpen ehk prantsuse keeli Anvers on Belgia suuruselt teine linn. Tsipake suurem kui Tallinn – see annab raami ette. Flaamide kants. See detail on oluline kõrva taha panna – kui nendega ühte keelt ei räägi, oleks targem inglise või ükskõik millist teist keelt proovida, kui see pole prantsuse keel. Vimm valloonide vastu annab tunda.

Pöördudes flaami poole prantsuse keeles, saad vastuseks vaid küsivaid pilke ja hollandikeelset teksti. Kui selle peale nördinult mainid, et oled prantslane (ja mitte valloon) ja paraku muud keelt ei räägi, hakkavad flaamid nagu võluväel väga head prantsuse keelt rääkima. Loomulikult on see stereotüüpne liialdus, kuid kogemus siin, teine seal kipub seda kinnitama. Nii palju siis kakskeelsusest.

Antwerpen on olnud jõukas kaubanduslinn juba sajandeid. Tema hiilgeajad jäävad 16. sajandisse, mil ta oli kasvanud teiseks suurimaks Euroopa linnaks põhja pool Alpe. Baroki­aegsest hiilgusest annavad tunnistust nukumajad vanalinnas. Nende hulgas Rubenshuis, kus elas ja töötas linna üks kuulsamaid poegi. Nüüd asub seal eeskujulikult restaureeritud ja visiiti vääriv muuseum.

Tänapäeva kaubanduslikul ajal iseloomustab Antwerpenit kõige paremini ehk risttee kujund.

Ühelt poolt on ta väravaks mandrile inglise brändidele, mida mujalt (veel) eriti ei leia. Samal ajal on kohal ka prantslased ja sakslased ning samuti ei ulatu sealt lõuna poole enam paljude Põhja-Euroopa poekettide leviala, näiteks asub seal üks kaunimaid Iittala kauplusi.

Linna südameks on Meiri kaubandustänav, mis sujuvate üleminekutega ühest tänavast teiseks praktiliselt raudteejaamast toomkirikuni lookleb. Meiril ja selle ümbruses on end sisse seadnud kõik rohkem ja vähem tuntud rõivabrändid, mida aga tänapäeval leiab igast suurlinnasüdamest.

Ootamatult sai 1980. aastatel Antwerpen tuntuks sealsest kunstiakadeemiast sirgunud moeloojate põlvkonna poolest. Kui enne polnud keegi Belgia moest midagi kuulnudki, siis nn Antwerpeni Kuuik lennutas selle moemaakaardile. Täna asub seal ka moemuuseum MoMu, kus enamasti Belgia päritolu avangardmoeloojate ülevaatenäitusi korraldatakse.

Mitmed kuuiku alustajaliikmeist on endiselt tugevasti Antwerpeni küljes kinni. Nende esinduspoekesed on ka huvitavaimad ja unikaalseimad linna kaubandusmaastikul. Kesklinna ääre pool, unisel Leopld de Waelplaatsil asub kultusliku Ann Demeulemeesteri läbi kahe korruse kõrguv ülistiilne stuudiobutiik. See on moelooja ainuke poeke Euroopas.

Kui hammas ka hindade peale ei hakka, väärib koht sellegipoolest visiiti. Peale Demeulemeesteri võiks shopping’u-huvili se listile kuuluda kindlasti ka kuuiku teise liikme Dries van Noteni pood Nationalestraatil.

Antwerpenit peetakse ka friikartulite üheks sünnikohaks. Väidetavalt peitub nende hõrgu krõbeda maitse saladus praadimiseks kasutatud hobuserasvas. Tänapäeval on selle kasutajaid paraku vähemaks jäänud, kuid keskväljaku ümbrusest võib endiselt leida suurepäraselt valmistet kartuleid.

Antwerpen on jõekaldal asuv unine ja udune madalmaa. Linnas ning selle ümbruses ringi uidates omandavad väikeste hollandlaste teosed ja tänapäeva Belgia moekunst hoopis teise ning selgema varjundi ja värvingu. Kui paljusid kohti on rõõmsam külastada suviti, siis Antwerpeni rikuks ilus ilm ära. Sinna peabki minema just sügisel või talvel, kui väljas on jahe, hall, hämar ning udune.