Peale juba nimetatud osiste on täiuslikust lõunast puudu vaid veel midagi salatiks ning picante ehk tšilliga segatud palmiõli, et kala São Tomé kombe kohaselt maitsestada. Kui São Tomé tooted oleks meil müügil, siis praetud banaani asemel sobib kala kõrvale hästi ka küpsetatud leivapuu vili fruta-pão või minu lemmik banana pontada ehk juba pool-küps banaan, mis tavalisest magusam.

Banaani võib valmistada eri moel, grillides ja praadides, aga ka keetes, siis meenutab see pigem kartulit. Kaladest kõige tavalisem on peixe andala ehk ahvenaliste hulka kuuluv Atlandi purikala, ka lendkala peixe voador, concon, vermelho, cherne, peixe azeite, bonito ning paljud teised eesti keelde tõlkimatud kalaliigid ei ole São Tomél haruldased. Parim jook toidu kõrvale on palmivein, mille kogumisega tegelevad mehed metsas juba varajasel hommikul, kui veel nii palav ei ole. Iga piirkonna elanikud kinnitavad uhkusega justkui ühest suust, et just nende vein on parim! Palmivein ei ole kange ja kustutab janu umbes nagu kääritatud kasemahl. Mida värskem, seda magusam! Hiljem on suhkur aga juba alkoholiks muutunud.

Kasemahlaga võrreldes on veini kättesaamine raskem. Tuleb ronida puu otsa ning teha auk umbes sellele kõrgusele, kus palmilehed algavad. Kuid tulemus on seda väärt. Lõuna lõpetamiseks sobib hästi São Tomé ökoubadest espresso-kohv ning magustoiduks mõni viil magusat papaiat.