Ainult kolmandik 14–16aastastest sakslastest teadis, et Saksa DV oli diktatuur, samas arvasid vaid pooled endise Saksa Liitvabariigi olevat demokraatliku riigi. Seejuures ilmnes, et olenemata liidumaade erinevatest haridusvormidest teadsid õpilased kõige paremini Hitleri-aega ning tunduvalt halvemini Saksa Liitvabariiki ja Saksa DVd enne ühinemist. Nagu ka 2007. aastal tehtud uurimuses, puudub “läänes” endiselt huvi DDRi ja uute liidumaade vastu, kõige suuremaid lünki oli aga Nordrhein-Westfaleni õpilastel. (Berliini ja Brandenburgi, 2007. aasta stopptulesid, seekord küsitlusse ei kaasatud.)

Professor Schroeder arvab, et õpilaste puudulikes teadmistes on süüdi koolid ise, kuna kärbitud tunniplaanid ja lühendatud õpiaeg ei võimalda pakkuda teadmisi piisavalt. Kõige kehvemate tulemustega liidumaal õpiti veel mullu igivanade õppeplaanide järgi, mis nägid ette diskussiooni kahe Saksamaaa “võimaliku ühinemise ümber”.

Arusaadavalt vapustas see paljusid, eelkõige riigi kultuuriministrit Bernd Neumanni, kelle meelest peaks uuring vastutavad isikud ärkvele raputama. Mõlema diktatuuri paremaks tundmaõppimiseks on riik eraldanud 50% rohkem vahendeid, “et NS-terrori ja SED-diktatuuri autentseid kohti ja mälestuspaiku kooliväliseks õppeks välja ehitada”, nagu tsiteerib ajakiri Focus.

Teadurid aga ei märganud 2000 mälestuspaigus käinud kooliõpilastel ekskursiooni positiivset efekti: tulevased valijad panid ristikesed ajalooankeetide küsimustele endiselt valesse kohta.