Mees nagu elav muuseum
Portugali äri- ja seltsielu on viimased pool aastat
kihevile ajanud värvikas enfant terrible – Madeira päritolu
suurärimees Joe Berardo, kelle perekonnanime kannab Portugali hetkel
enimkülastatavaid kaasaegse kunsti muuseume ja kes hoiab Portugali
rikkuse-edetabelis üheksandat kohta. Portugalipäraselt peaks mehe
nimi olema küll João, aga kuna nimetatud härra on oma rikkuse
teeninud välismaal, nii on see muutunud Joe’ks ja tema (niigi
raskesti mõistetavasse) madeira murrakusse on segunenud ohtralt inglise
keelt. Berardo kaasaegse kunsti kogu aga on oksjonimaja Christie’se
hinnangul väärt 316 miljonit eurot. Kogus on kokku 862 kunstiteost,
sh Picasso, Francis Bacon, Andy Warhol ja Roy Lichtenstein.
Et
muuseum avatud saaks, kemples härra Berardo Portugali riigiga kümme
aastat ja paiskas õhku mõned mahlakad ultimaatumid (vahepeal
käis jutt, et kollektsioon rändab hoopis Pariisi), nii et
lõpuks lasi mõnede vaatlejate arvates Portugal endal
põhjalikult naha üle kõrvade tõmmata (ainuüksi
muuseumi avamiseks kulutas riik 400 000 eurot). Avamisel naeratasid Berardo
kõrval igatahes nii pea-, majandus- kui kultuuriminister.
Pangaarve suurus on Berardole andnud ka sellega käsikäes käiva
(arvamus)vabaduse – ja arvamust meeldib ekstsentrilisele metseenile
avaldada kõige kohta, jalgpallist panganduseni.
Nimelt sajab
Berardol lisaks teravatele kommentaaridele nagu varrukast ka enampakkumisi
küll jalgpalliklubide, küll meediafirmade ostuks (seni, tõsi
küll, ebaõnnestunult). Augustis avaldas Berardo soovi soetada
Portugali üht tuntuimat jalgpalliklubi Benfica, kolistades, nagu talle
omane, kahte jalga pidi ämbris. Nimelt nimetas ta klubi tuntuimat
jalgpallurit Rui Costat “vanaks ja väsinuks ja selliseks
mängijaks, keda tema (sic!) klubi küll ei vaja”. Piinlik lugu
päädis klubi mittemüümise, Costa ees vabandamise ja viimase
peenele peole kutsumisega oma veinimõisa.
Berardo rikkuse
tagamaad on hämarad tänase päevani – 18aastaselt
Lõuna-Aafrikasse emigreerunud mees alustas seal karjääri
poeabilise ja kiviraiduri õpilasena, kukru täitmise taga
kahtlustatakse kulda ja apartheidi. Ja elada oskab härra Berardo samuti
– oma 15 maja on ta pillutanud laiali mööda maailma, nii
Ameerikasse, Kanadasse, Aafrikasse, Madeira saarele kui mandri-Portugali.
Berardo viimane etteaste oli möödunud nädalal seoses tema
osalusega Portugali suurimas erapangas Millennium BCP. Nimelt jõudis
magnaat jälile, et pank on “kustutanud” muu hulgas ühe
panga nõukogu ja asutajaliikme poja 12 miljoni euro suuruse laenu.
Iroonia lisamiseks on samal ajal ühel teisel pangal parajasti käimas
eluasemelaenu kampaania, mille lööklauseks on “Kui sul pole
rikkaid vanemaid, tule BESi!”. Nagu eelmistelgi kordadel, on Berardo
sõnavõtul siiski tagajärjed – nõukogu liige
maksis eelmisel nädalal oma poja kustutatud võlast tagasi 10
miljonit ja keeldus tagasi astumast.
Mehe auks peab ütlema, et
ta on rahvamees ka heas mõttes – sissepääs Berardo
kollektsiooni vaatamiseks on aasta lõpuni kõigile tasuta. Tere
tulemast Lissaboni!