Belavia lennuk, milles elutsev range olekuga stjuardess reisijaile vaagnakeselt klaaskomme pakub, võimaldab lisaks ruumile reisimist ka ajateljel. Vaid tund ja veerand pärast õhkutõusu maandume varastes 90ndates, tundes sama elevust, millega reisilaevalt Vana Tallinn mahaveerevad Soome turistid asusid veerand sajandi eest nuusutama endist ENSVd. Kõik on ühtaegu erutavalt odav ja ohtlik: needsamad ümara põhjaga tumerohelised mütsid sõjaväelaste peas, mida mäletan oma lapsepõlvest, seesama viljavihkude ja tõusva päikesega vapp, seesama KGB, mida Valgevenes on otsustatud mitte ümber nimetada. Kuid ehk oleme mineviku kõrval ka tulevikus, ja mitte üksnes Minski esimeste pilvelõhkujate pärast, mis Svislatši jões õhtul nii kaunilt peegelduvad. Valgevenes on palju sellestki, kuhu praegune valitsus Eestit tüürib.

« Avalehele 17 Kommentaari