Esmalt muidugi see lumetus, see ülipikk sügis, mis kestab külma- ja lumeennustustele vaatamata. Kaelustuvipaar, kelle varaseim saabumine vanasse pessa on mu kalendris märgitud 4. veebruariga, pole tänavu ennast minema asutanudki! Teisedki linnud näivad arvavat, nagu oleks kevad ja varsti vaja munad pessa saada. Ning rebased ei häbene üldse, kui tavaliselt kõrvaliste silme eest varjatavat otse Mall of Berlini esisel haljal murul toimetavad. On nad liiga palju pornot vaadanud ehk?

Vaikselt kaotati linnapildist ratsapolitsei. Väga vaikselt, sest samal ajal aeti laiali ka politseiorkester. Parajasti nüüd, kui iganädalased demod kipuvad minema vägivaldseks, sest igale meeleavaldusele on korraldatud vasakäärmuslik vastus, kus pole võimalik eristada, millised ja kellelt on üleskutsed ning kas neid ongi, sest vähe pole neid, kes tulevad tänavale puhtast märulilustist. Seejuures on politseinikke viga saanud rohkem kui meelt avaldanute poolel. Ratsapolitsei kallale ei tuldud, ometi ei näe neid enam linnapildis. Ja orkestrit, mis käib politsei juurde nagu pritsimeestele pasunakoor, pole samuti enam. Linnal ei ole nende ülalpidamiseks raha, selgitati, ja keegi ei protestinud. Häält tõsteti siis, kui eraldamata jäi raha politseivormis mängukaru tarvis. Need sõitsid politseiautodes kaasa ja kingiti lohutuseks õnnetusse sattunud või seda pealt näinud lapsele, tihti parema tulemusega, kui saavutasid väljaõppinud lastepsühholoogid.

Uue ebameeldiva üllatuse osaliseks said laadaelamuste korraldajad. Brüsselis polnud eurooplaste massiline ülekaal märkamata jäänud ja kohe teati, mida vaja muuta. Kettkarusselle vaja kolmandiku võrra tugevdada, kõlas otsus, 75 kg asemel peaks nad taluma 100 kg. Seadmete ümber ehitamine on aga omanikele nii kulukas, et pigem jäetakse see iidne laadalõbustus üles panemata.

2015 on minimaalse tunnitasu tõstmise algus. Igaüks, kes Saksas tööd teeb, teenib 8.50 eurot tunnis. See kehtib ka läbi Saksamaa vuravate koormaautode juhtidele ükskõik millisest riigist. Olgu mujal rekkajuhi palk milline tahes, sõites läbi Saksa peab ta tunnitasu ulatuma vähemalt miinimumini. Polevat vaja karta, et vaesemate maade juhid saksa teedel venima hakkavad – kolleegide koormaautod ei lase üksikutel tempot vähendada.

8.50 tunnis nõuavad tungivalt ka vangid. Aasta algusega on aktiveerunud nende nõuded, mida avalikustab kevadel loodud vangide ametiühing. Kohus pole määranud karistuseks sunnitööd, seega kehtivat tunnitasu alumine piir ka neile. Siiani teeniti 9–15 eurot päevas, ja töötamine on seaduse nõue. Loomulikult on tekkinud arvukalt toetusgruppe, kes on välja arvestanud, et vangide nõudmiste rahuldamine maksaks 1 miljardi – kõigest! Et vanglakoht ise maksab 116 eurot päevas, on vangide õiguste eest võitlejate vaateväljast kõrvale jäänud. Et vangide töökvaliteet ei ole võrreldav iseseisvalt töötava oskustöölise omaga ja üldse kogu see ametiühingu loomine on jama, sest vangid ei ole ju töövõtjad ja nende tegevusel on pigem tööteraapiline eesmärk, jääb argumendina kuulmata. Jälle teema, mille nimel vaja minna tänavale meelt avaldama. Kevadiste ilmadega tore värskes õhus jalutada.