Marsruut: Tallinn-Helsingi

Hinne: 3


Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse uudislaev Superstar oli seoses kevade tulekuga mul seni veel külastamata. Katamaraanid liiguvad kiiremini!


Aga siis tuli tuul, mis pani väiksemad alused kai äärde kükitama. Nägin, et Tallinkil on väljumas Super­star, ja läksin huviga uue laevaga laineid kündma.


Tavakohane trügimine terminalis ja piirivalvureid asendavate moodsate piletile kantud triipkoodi lugejatega toimuv käteväänamine seljataga, lähenen laevale ja tunnen õhus midagi kummalist. Nuusutan veel... jaa-hah, see on ju sitahais. Vaatan kriitiliselt enda ees lapsevankrit lükkavat noort ema, kuid hoian ennast tagasi ja siiski ei mühata midagi lapsepiinamise ning mähkmevahetamise tervislikkuse kohta. Õnneks!


Hais ei olnud pärit sugugi mitte lapsevankrist. Oh ei, see valgus välja laeva sisemusest. Hoopis superstaaril olid mähkmed vahetamata! “Huvitav, kas tõesti see uus laev kõigub merel nii kohutavalt, et kõik eelmise reisi reisijad oksendasid?” mõtisklesin omasoodu murelikult, sest teadsin, et järgmise kahe tunni vältel pole kuhugi põgeneda.


Merel selgus, et vaatamata tuulele mingit kõikumist küll tajuda ei olnud. Sama stabiilne kui laevatekk jalge all oli aga ka hais. Ainsaks pelgupaigaks tundus olevat à la carte restoran.


Olgugi et reaalselt jagas restoran ümbrusega sama õhuruumi, oli seal haisu hoopis vähem.


See oli ka ainus mõnus asi seal. Nimelt on üksi sõites laeva restoran pigem piinapink. Tallinki koomiline koonerdamine tuleb seal lausa iroonilisel moel esile. Söögi kõrvale veini saab vaid pudeliga ja üksi terve pudeli ärajoomine on ka minu jaoks veidi liiast. Eriti veel olukorras, kus sama veini juurde sobilikke käike menüüs tegelikult pole. No olgu, ma mõistagi liialdan veidi, kuid kelneri ettepanek juua restoranis klaasiga pakutavat “laevaveini” tekitab mul iga kord soovi hakata peaga vastu lauda taguma. See on tõeliselt loll soovitus tõelistele puupeadele.


Sama veini saab restorani ukse tagustes söögikohtades tükk maad odavamalt ja laeva poes on hind veelgi madalam. Täpselt samad veinid on valikus juba üle aasta, mistõttu on nad ka korduvalt maitstud. Kurvastusega peab tõdema, et ega söögiga nad tegelikult eriti hästi kokku ei sobi.


Otsustasin seekord haisupelgupaigast siiski viimast võtta ja tellisin veinipudeli, supi, prae ja magustoidu ning kohvi. Uue laevukese titevarbad tahtsid ju kastmist.


Loomulikult esimest valitud veini ei leidunud, kuid tühja kah, leidsin järgmise. Kogritsasupp oli väga hea ja siis tuli praad. Palju ei puudunud, et oleksin naeru kätte lämbunud – taldriku põhja kattis kollakas-pruunikas löga (sinepikaste), mille sees hulpisid rohelised tükikesed (läätsed), ning hallikas-punakas vorstijupp (lõhevorst) koos valkja kalatükiga (paltus) olid sinna sisse lörtsatud. Äkki oli see haisust tüdinud kokapoiste olustikukriitiline kulinaartaies?


Soovitaks Tallinkil soojalt minna Viking Line’i Turu-Stockholmi liinile õppereisile. Eile käisin nendega Ahvenamaal: laeva restoranis pakutakse hetkel viiekäigulist asparaaguse menüüd, millele võib valida lisandiks viiekäigulise veinidegustatsioonimenüü. Või siis saab Tapasbaarist tellida 10 euro eest kolme tapase valiku koos klaasikese veiniga.


Samas on Superstar huvitava ülesehitusega ja ruumiprogramm erineb oluliselt Soomes valmistatud laevade vertikaalis kolmele korrusele laiali paisatud labürintidest. Superstaril on põhiline 9. tekk, mis kujutab ühtset looklevalt voolavat reisijateruumi, mille külgmistes soppides on baarid, söögikohad, lastenurgad jne. Lisaks on vööris läbi kolme teki kõrguv showbar, milles istumiseks on aste-astmelt terrassidena tõusvad loožitaolised moodustised otsevaatega merele ja esinejatele (ahtris on teine kahekorruseline klaaslaega baar, mis ulatub otsaga suitsetamiseks kohandatud päiksetekile).


Ülesehitus tagab ka kajutite hea eraldatuse, mis on väga oluline. Näiteks Stari puhul on eraldatus täiesti olematu ja see tekitab probleeme (võtad kajuti ja siis tulevad selle ukse taha vaibale aelema joomased ja räuskavad tüübid).


Veidral kombel on rootsi laud paigutatud kuhugi salajasse nurgatagusesse ja à la carte on show-baariga külgnev ning akustiliselt liituv. Veelgi selgemaks puuduseks disaini osas võiks pidada laeva sisenemisaula klaustrofoobilist kitsust ja mitmeharulisust. Reisijad hiilivad sealt läbi nagu hirmunud lapsed ja sattuvad ootamatult otse show-baari lava rolli täitvale kohale.


Seal selgub, et edasi tuleks ronida kaks korrust mööda treppi, mis “kaljakärude” ja “mägrakoertega” ei õnnestu, ja nii pööratakse ots ümber lifti leidmiseks ja trügitakse häbelikult (või räusates) vastuvoolu.
Palusime ­kommentaari ­Tallinkilt ja firma pressi­esindaja Luulea Lääne vastas:

;Probleemi põhjuseks on tehnilise konstruktsiooni viga, mille;kõrvaldamiseks paigaldatakse laevale täiendavaid;konstruktsioonielemente.

;Hetkel laeval antud tööd juba käivad ning hiljemalt käesoleva nädala lõpuks peaks probleem olema kõrvaldatud.

;Vabandame reisijate ees ebamugavuste pärast.