Näonäitamise kohustus
Seadus keelustab hoopis avalikus ruumis oma näo varjamise. Seevastu on näo katmine lubatud professionaalseil või tervislikel põhjustel ning pidustuste korral, nagu spordivõistlused või karnevalid. Usulised tõekspidamised erandite loetellu aga ei mahtunud. Nii muutuski avaliku korra ja turvalisuse tagamise ettekäändel loodud seadus – võimaldamaks isikute tuvastamist – sisuliselt vaid burkakeeluks.
Kuigi meedia oli stardipositsioonil, oodates 11. aprillil mahlakaid meeleavaldusi ja märatsemist, tuli leppida vaid paari looritatud naise leige ülesastumisega. Politsei ajas Notre-Dame’i katedraali esisele kogunenud protestijad laiali, kuid trahvi ei tehtud burka kandmise eest kellelegi. Esimene 150eurone trahvikviitung kirjutati välja küll samal päeval, ent kaameratest kaugemal.
Seadusega ei paista rahul olevat ka politsei, sest selle rakendamine on keerukas ning võtab liialt ressursse. Korrakaitsjatele jagatud juhtnöörides seisab, et daam peab kontrollil nägu katva riietuse eemaldama ning trahviga sanktsioneerida saab vaid sellest keeldumise korral. Mingil juhul ei tohi politsei riietust ise eemaldada, peab kasutama veenmismeetodeid. Osa politseiametiühinguid on deklareerinud, et nemad selllise asjaga tegelema ei hakka.
Pariisis näeb burkades naisi ikka – eelkõige luksuspoodide kvartalis, kus nad parvena ühest megaautost megabutiiki kulgevad ja vastupidi –, kuid tegu on naftariikide turistidega. Kuulda on olnud vaid Kuveidi häält, kui see oma alamaid sihtkohariigi seadusi järgima manitses. Burkades kohalikud nii lihtsalt silma ei torka: nemad jäävad pigemini äärelinnaosadesse. Hinnanguliselt peakski praegune puhtpoliitiline võimunäitamine mõjutama vaid 2000 looritatud püsiasukast naisterahvast. Nende seast on kõlanud (üksikuid) häälekesi, et sellisel kujul muutub neile elu nende kodumaal vastuvõetamatuks; kõlanud on ka ähvardusi ära kolida araabia maadesse. Pole kindel, kui paljud prantslased praegu, kus paremäärmuslaste populaarsus kasvab, selliste sammude puhul siiralt õnnetud oleks.
